Eestimaa velotuuri vastu algatati väärteomenetlus

Kurikuulsad piirdeaiad võivad velotuuri korraldajatele kaela tuua trahvi ja viia ratturid igavesti Pika jala tõusult. Foto: Andres Haabu

Tour of Estonia korraldajate piirdeaiad vedelesid rahval jalus ja Tallinna linn alustas väärteomenetlust. Trahv võib küündida 3200 euroni

Tallinna linn alustas Tour of Estonia vastu väärteomenetlust teeseaduse § 40.7 põhjal. Süüdimõistmise korral võib tuuri korraldajat oodata 3200-eurone trahv. «Meie eesmärk pole kellelegi ära teha, vaid probleemidele tähelepanu juhtida,» põhjendas Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa. «Menetlus võib lõppeda ka hoiatusega ning see, et velotuuri direktor Indrek Kelk vigu tunnistab, on kindlasti kergendav asjaolu.»

Jutt käib Eestimaa velotuuri teisest etapist: neljapäeva õhtul vanalinnas toimunud eraldistardiga sõidust. Kõik oli muidu ilus, ent korraldaja eksis teeseaduse punkti vastu, mis räägib liikluskorraldusvahendi nõuetevastasest paigaldamisest ja kõlab: «Liikluskorraldusvahendi paigaldamata jätmise, nõuetevastase paigaldamise või ettenähtud ajaks kõrvaldamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.»

Jutt käib Rüütelmaa sõnul ümber trassi paiknevatest rauast piideaedadest. «Need vedelesid enne üritust kõnniteel, inimesed ukerdasid üle nende ja jäid jalgupidi kinni. Aiad vedelesid ka Balti jaama ümbruses ning üks virn aedu oli kuus tundi pärast koristusaja lõppu ikka veel Vabaduse väljakul. Ehk siis liikluskorraldus ei vastanud nõuetele, piirdeaiad takistasid jalakäijate, sealhulgas puudega isikute liikumist. Alustasime väärteomenetlust, et juhtida tähelepanu puudustele, mitte eesmärgiga kedagi karistada. Rattavõistlustest saadud emotsioon on üks – üritus meeldis mulle väga ning tunnustan korraldajaid –, kuid teine asi on liiklejate ohutuse ja liikumisvabaduse tagamine, milles järeleandmisi teha ei saa ega tohi.»

Kelk tunnistab juhtunut ja tõdeb, et virn aedu jäi tõesti Vabaduse platsile, sest ei mahtunud autole. Küll aga võtnud Tallinna kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Margus Metstak koristatud väljaku vastu ega nõudnud kohe aedade äravedamist.

Metstak ei soovinud vastata Postimehe küsimusele, kas virn aedu takistas tõesti Vabaduse väljakul liikumist, vaid teatas: «Meie eestkõneleja on härra Rüütelmaa.»

Kõige enam ärritas Kelku aga see, millise tooniga Rüütelmaa talle järgmise päeva pärastlõunal telefoni teel pretensiooni esitas. Kusjuures kõlasid ka ähvardused väärteomenetlusest ja kolmekordsest trahvist.

«Kõne sisu ega toon ei olnud ebakohased,» kinnitas Rüütelmaa. «Rääkisin resoluutselt, aga viisakuse piirides. Jah, sõna «väärteomenetlus» ei kõla just kõige rõõmsamas toonis, kuid «väärteomenetlust» sõimuks tõlgendada kindlasti ei saa, sest see tuleb kehtivatest õigusaktidest. Samuti ei saa sõimuks tõlgendada palvet Vabaduse väljak vabastada seal alusetult ladustatud piirdeaedadest.»

Rüütelmaa lisas, et talle teadaolevalt on Kelk nädala pärast palutud politseisse aru andma Tour of Estoniaga seotud puudustest.

Eile pärastlõunal ei teadnud Kelk väärteomenetluse alustamisest veel midagi, aga politseisse läheb ta tuleval teisipäeval tõesti. «Politsei pidas Tour of Estonia korraldamist suurepäraseks ega mõistnud, millised on Tallinna linna pretensioonid. Nii küsiski politsei, millal oleks mul aega maha istuda ja koos tallinlastega asja arutada.»

Rüütelmaa ei osanud öelda, kuidas väärteomenetlus lõpeb, sest see ei sõltu temast, kuid ometi loodab ta südamest, et koostöö Eestimaa velotuuriga jätkub ja probleemid leiavad lahenduse.

Postimehele väitis üks teemaga kursis olev isik, kes ei tahtnud oma nime avaldada, et probleemi põhjus peitus tegelikult selles, et teatud seltskond oli vanalinnas toimuvast häiritud.

Tallinna keskkonnaamet peletas Nõmmelt maastikuratta MK-etapi

Ratturid on varemgi Tallinnaga pahuksis olnud. Või vastupidi. 2010. aastal trahviti Nõmmel toimunud maastikuratta MK-etapi korraldajaid, õigemini ratturite ees sõitnud mootorratturit.

«Kuna võistlus toimus looduskaitsealal, keelati meil mootorratta kasutamine,» meenutas ürituse organiseerija Allar Tõnissaar. «Rääkisime küll, et samal alal sõidavad ju kogu aeg nii suusaradu hooldavad masinad kui ATVd ning et meie tsikkel on spetsiaalne, pinnast ja loodust säästev, aga meid ei võetud kuulda. Kuna reeglite järgi peab mootorrattur sõitma võistlejate ees, jäänuks MK-etapp ära. Eirasime keeldu.»

Mõistagi tuli Tallinna keskkonnaameti järelevalve trahvima. Ei aidanud, et korraldajad tegid raja rehade ja luudadega nii korda, et ka luubiga uurides oli raske hoomata, kust see kulges.

«Eriti totter, et trahviti mootorratturit, mitte korraldajaid. Õnneks polnud trahvisumma maksimaalne,» rääkis Tõnissaar. «Järgmisel aastal saime veel Nõmmel MK-etappi korraldada, sest loodeti, et teeme piirkonda mahukaid investeeringuid. Ent kui me ei teinud, siis sealt edasi me luba ei saanud.»

Tõnissaar tõdes, et Nõmmel oli nii ratturite kui publiku jaoks ideaalne paik, kus MK-etappi korraldada. «Ent kui Tallinn pole asjast huvitatud, siis jäägu see võistlus sinnapaika. Mul pole energiat ametnikega võitlemiseks. Nad pelgavad, et mõni on rattavõistlusest häiritud ja kuri. Ongi. Ka Prantsusmaal on tigedaid inimesi, kuid ometi toimub Tour de France tänavu sajandat korda.» PM