Brasiilia jalgpallikoondis vaevleb viimasel ajal raskustes. Koduste suurturniiride eel loodetakse eelkõige hiljuti Barcelona jalgpalliklubiga liitunud Neymarile.
Aasta MMini: korraldajate raske seis meenutab valusat kaotust
Hiljuti lõppenud jäähoki MMi ajal ja järel räägiti küllaltki palju Venemaa koondisest, kuna järgmisel talvel toimuval kodusel Sotši olümpial oodatakse neilt ainult kuldmedalit ja kõik alla selle on läbikukkumine.
Veidi rohkem kui aasta pärast algab aga Brasiilias jalgpalli MM-finaalturniir ja seal on Venemaa hokikoondisega sarnases seisus kohalik vutitiim. Varasemalt on brasiillased korraldanud MMi 1950. aastal ja siis tuli Uruguay järel leppida teise kohaga ning toonast kaotust meenutatakse siiani kui nende jalgpalliajaloo kõige mustemat päeva.
Viik Maracanã avamängus
MM-finaalturniir algab järgmisel aastal 12. juunil, ent võistluse peaproovi ehk konföderatsioonide karikaturniiriga tehakse Brasiilias algust juba kümne päeva pärast. Võõrustajate meelehärmiks pole viiekordne maailmameister viimastel aastatel olnud just parimas hoos ja see on koondise kohale kergitanud mitmeid murepilvi.
Hiljuti avati renoveerimise järel taas tulevase MMi peaareen Maracanã ja kodupubliku meelehärmiks tuli selle avamatšis pühapäeval Inglismaa koondise vastu leppida 2:2 viigiga. Samas on sellised tulemused brasiillaste jaoks viimasel ajal tavapärased ja see valmistab sealsetele jalgpallisõpradele tuska, kuna kodusel suurturniiril on aktsepteeritav vaid esikoht.
Nii sai eelmisel aastal kehvade tulemuste tõttu sule sappa koondise juhendaja Mano Menezes ja ametisse nimetati Luiz Felipe Scolari, kelle käe all võideti seni viimane MM-tiitel (2002. aastal). Siiski ei ole olukord võtnud seejärel paremat pööret – Scolari juhendamisel on kuuest kohtumisest teenitud vaid üks võit ja selle kõrvale on saadud neli viiki ja üks kaotus. Publiku rahulolematust oli näha ka pühapäeval, kui mitmel puhul lasid fännid kodumeeskonna tagasihoidliku mängu peale vilet.
Siiski võib just Scolari olla see trump, mis on brasiillastel taskust võtta, kuna 2002. aastal viis just tema Brasiilia vastu ootusi maailmameistriks. Toona oli Brasiilial ründeliinis märgatavalt rohkem kogemusi ja platsile oli neil saata kolm r-i ehk Ronaldo, Rivaldo ja Ronaldinho. Nii loodavad paljud näha legendi staatuses 33-aastast Ronaldinhot ka järgmise aasta MMil. Mõned võimalused on Scolari ka Ronaldinhole andnud, kuid järgmisel nädalal algavaks konföderatsioonide karikaturniiriks ta koondisesse ei mahtunud.
Praeguse Brasiilia koondise ründeliinis on palju noori ja andekaid mehi, kuid keegi neist ei ole maailmatasemel kerkinud veel sellise kaliibriga staariks ja mängu otsustajaks, nagu loodetakse. Järgmise aasta MMi eel loodetakse eelkõige noorele superstaarile Neymarile, kes on senise klubikarjääri veetnud vaid kodumaal Santoses.
Sügisest näeb Neymari aga Barcelona jalgpalliklubi ridades ja tema käekäigust klubirindel võib paljuski sõltuda ka võõrustajate edu järgmise aasta MMil. Siiski kiputakse praegu ennustama, et 57 miljoni euro eest Barcelonasse ostetud staaril ei saa Kataloonias lihtne olema ja Lionel Messi kõrval mängides võib teda oodata läbikukkumine.
Kui Neymar peaks jääma Barcelonas kindlalt Messi varju, siis pole tõenäoliselt ka MMil mängumehe enesekindlus just kiita. Seega jälgib terve Brasiilia hinge kinni pidades, kuidas kulgeb nende praeguse nimekaima mehe esimene aasta Barcelonas.
Lisaks noorele ebajumalale loodetakse ründefaasis palju tema eakaaslastele Lucas Mourale ja Oscarile ning veidi vanematele Hulkile ja Leandro Damiãole ning juba kogenud ründajale Fredile.
Vähemalt praeguse seisuga ei ole siiski tegemist meestega, kes võiksid MMil olla suured otsustajad. Hetkel tundubki, et Brasiilia kipub panema kõike ühele kaardile ehk Neymarile.
Patuoinas maksis terve elu
Samal ajal üritatakse leida Brasiilia meeletu mängijavaliku seast MMiks parimaid mehi ja kuna selget tuumikut ei ole välja kujunenud, on viimasel ajal võimaluse saanud väga suur hulk mängijad, kelle taust ei eeldaks just kohta MMi ühe favoriidina. Nii on näiteks pühapäeval Inglismaa koondise vastu värava löönud Paulinho pallinud karjääri jooksul ka Leedu liigas.
Selle kohta, et kodune MM on Brasiilia jaoks enamat kui iga teine nelja aasta tagant toimuv jalgpallipidu, annab aimu 1950. aastal juhtunu, kui Uruguay käest saadud finaalikaotuse järel hakati otsima süüdlast ja see ka leiti. Selleks osutus tiimi toonane väravavaht Moacir Barbosa ja see taak jälitas teda terve ülejäänud elu.
«Brasiilia kohtusüsteemis on maksimumkaristus 30 aastat, kuid mina olen pidanud maksma juba 50 aastat ja seda asja eest, milles mina ei olegi ju süüdi,» sõnas Moacir Barbosa 2000. aastal vahetult enne surma.
Näiteks keelas Brasiilia jalgpalliliidu president Ricardo Teixeira 1993. aastal Barbosal televisioonis koondisemängu kommenteerimise ja ühel juhul ei lubatud teda koondise treeninglaagrisse, kuna teda peeti halva õnne toojaks.
Seni on jalgpalliajaloos tulnud maailmameistriks kaheksa riiki ja 2010. aastal esmakordselt tiitli võitnud Hispaania kõrval on viiekordne MM-tiitli omanik Brasiilia teine riik, kes ei ole kodumurul suutnud ihaldatud karikat võita.