Korvpallitants peasekretäri ja muudatuste ümber

Lisaks koduste kriitikutega võitlemisele peavad korvpalliliidu president Jüri Ratas (vasakul) ja peasekretär Karel Loide (paremal) vedama koos Richard Stokesiga U20 EMi korraldamist. Foto: Peeter Langovits

Kui detsembris toimunud korvpalliliidu presidendi valimiste eel käis võitlus Jüri Ratase ja Atso Matsalu vahel, jäi kuluaarides mulje, et Ratase tulekut oodati kui Messiase saabumist. Aastatega oli alaliidu tegevuse suhtes tekkinud rahulolematus ja klubid lootsid, et lõpuks ometi saab õhk puhtaks. Eelkõige oodati, et Ratas vabaneb rahvavaenlase staatuse omandanud peasekretär Karel Loidest ja paneb kogu alaliidu uutmoodi tööle.

Üks Ratase valimisvõidu nurgakive oli kuuldus, et ta kavatseb uueks peasekretäriks tuua praegu koondiste mänedžerina tegutseva Keio Kuhi, keda seni on saatnud hea maine.

Alaliidu presidendi valimistest on möödas pool aastat, kuid korvpalliringkondades on rahulolematus säilinud. Üha valjemalt avaldatakse arvamust, et midagi pole muutunud. Tõepoolest – Loide on endiselt peasekretär, alaliidus töötavad ikka samad inimesed, kes talvelgi, ja kui klubid või treenerid teevadki mingeid ettepanekuid, ei jõua need kuhugi. Levib arvamus, et Loide on lühikese ajaga suutnud Ratase ümber sõrme keerata ja juhib endiselt mängu.

Neli olulist punkti

Kriitikute – neid pole sugugi vähe – arvates ongi kõiges halvas süüdi Loide. Ilmselt mõjub neile külma dušina Ratase teisipäeval öeldud lause: «Näen Loidel ka tulevikus alaliidus aktiivset rolli!» Seega ei saa oma tahtmist need, kes arvavad, et Loide tuleks saata alaliidust nii kaugele kui võimalik.

Tõsi, pärast juulis Tallinnas toimuvat U20 EMi ta enam peasekretärina ei jätka. Ratase sõnul oleks Loidet mõistlik kasutada sponsorite otsimisel ja nendega suhtlemisel, seega jääks talle osa praegusest peasekretäri tööst. Ilmselt on see roll, mis peaks talle seni tehtu põhjal hästi sobima. Kuid paljudele talvel Ratase poolt hääletanutele tuli üllatusena, et kindel pole ka Kuhi peasekretäriks saamine. Ratase sõnul polevat ta seda kunagi lubanudki ja ilmselt oli tegemist lihtsalt kellegi oletuse või väljamõeldisega. Sekretariaadi siseelu tundvate inimeste sõnul oleks juba talvel ühe nende kolleegi poolt Mercedese ja Lada võrdluse tekitanud Loide ja Kuhi tandemina töötamine ebareaalne.

Seega on alaliidu igapäevatöö juhtimisega endiselt segased lood. Oma osa on selles ka info kehval liikumisel. Ratas küll kinnitas, et räägib iga päev kümmekonna korvpalliga seotud inimesega, kuid avalikke signaale pole tema tegevuse kohta olnud.

Kui Ratas kuulis, et ajakirjanik soovib kirjutada ülevaadet tema pooleaastasest perioodist alaliidu presidendina, oli ta hoiak esialgu väga tõrjuv. Pärast väikest vestlust hakkas ta siiski tooma näited, milliseid samme on koduse korvpalli arenguks tehtud.

1. Meeste teise liiga reform liikuvat õiges suunas – uuel hooajal mängitakse alguses regioonides ja alles kohamängudega kaasnevad pikemad sõidud. Selline süsteem muudab liigas osalemise odavamaks ja peaks suurendama osalejate arvu. Eesmärgiks olevat muuta madalamad liigad kasvulavaks, kus A- ja B-klassi poisid saaksid karastust.

2. Sügisest saab alguse naiste liiga, mis oma olemuselt on esiliiga. Tugevamad naiskonnad osalevad Eesti-Läti ühisliigas, loodav sari jääks teisel ešeloni jaoks. Praeguseks on selles osalemise vastu huvi tundnud kaheksa klubi.

3. Vaatamata sellele, et riigilt alaliidule laekuv spordimeisterlikkuse raha on vähenenud, leiti võimalusi klubidele tehtavaid väljamakseid suurendada.

4. Audentese spordikoolis püütakse astuda samm edasi ja suurendada seal õppivate korvpallurite arvu, mis võimaldaks avada kaks treeningugruppi. Lisaks soovitakse lähiajal otsustada, millises liigas hakkab Audentese meeskond osalema – kas meeste esiliigas või leitakse võimalus ühineda meistriliigaga.

Vaieldamatult on kõik loetletud tegevused Eesti korvpalli jaoks olulised, kuid paljude treenerite sõnul on Eesti korvpalli põhiküsimus ja -probleem noorte võistlussüsteemid ja liigad. Ja just nendest teemadest on oponentide hinnangul Ratas, kes küll aastate eest töötas alaliidus noortetöö juhina, kaugele jäänud.

Korvpalliliidus keerutas palju tolmu üles tänavu kevadel noortekomisjonis toimunu. Nimelt sooviti tulevaks hooajaks muuta võistlussüsteeme, kuid asja sellest ei saanud. Seejuures on keeruline hinnata, kas viga oli ettepanekute nõrkuses või mõnede inimeste vastutöötamises.

Noortekomisjoni liikmete sõnul pidid kõik juba märtsiks esitama oma ettepanekud. Asjade arutamiseni jõuti aga alles maikuisel komisjoni koosolekul.

Väidetavalt käinud seal kõva vaidlus, mis viis selleni, et kolm ideed viiakse alaliidu juhatusse. Praegu kolmest aastakäigust koosnev A-klass peaks muutuma kahe aastakäigu turniiriks ja lisanduma peaks U19-vanuseklass. Lisaks sooviti kaotada praegu noortesarjades kasutusel olev eliidi ja esiliiga süsteem ning liita vanuseklassid C1 ja C2.  

Kitsas ring otsustajaid

Tegelikult ei jõudnud aga juhatusse ükski ettepanek. Loide ja Ratas palusid mitmelt nende silmis usaldusväärselt treenerilt hinnangut. Noortekomisjoni liikmete poolt alternatiivseks komisjoniks hinnatud seltskond laitis ideed maha. Loide sõnul seisnes peamine probleem selles, et puudus selge ettekujutus, kuidas muudatusi ellu viia ja milliseid kulutusi see endaga kaasa toob. Seejuures kuulub ka Loide ise noortekomisjoni, kuid mõnede selle liikmete sõnul suhtuvat ta sellesse tegevusse pealiskaudselt.

Korvpalliliidus tavaks saanud segasele asjaajamisele viitab seegi, et mitmele noortekomisjoni liikmele tuli juhatusele ettepanekute esitamisest loobumine üllatusena. Esialgu kahtlustati taas Loidet, kuid hiljem selgus, et sellise otsuse langetas komisjoni esimees Henri Ausmaa ainuisikuliselt.

Kogu lugu lõppes sellega, et Ratas määras noortekomisjoni lisaliikmeteks Üllar Kerde, Rait Käbini, Tanel Einaste ja vahepeal sealt ise taandunud Indrek Ruudu. Veel teisipäeval polnud aga teisi komisjoni liikmeid seltskonna täiendamisest teavitatud. Väidetavalt lisati nimed lihtsalt alaliidu kodulehel komisjoni nimekirja.

Paljud alaliidu juhtide tegevuse suhtes kriitilised inimesed viitavadki ühe peamise probleemina sellele, et otsuseid langetades võetakse arvesse väga kitsa ringi inimeste arvamust. Oluline olevat ainult see, mida arvavad Eesti koondise peatreener Tiit Sokk ja noortekoondiste juht Indrek Ruut. Viimase poolt on tulnud ka enamik praegu noortesarjades kehtivatest kitsendustest ja reeglitest.

Ruudu hinnangul tekivad Eesti korvpallis paljud vastuolud ja tülid sellest, et asju vaadatakse oma mätta otsast ning tõsiseid aruteludel osalejaid napib. Kõiksugu muudatusi tasub aga teha vaid tervikpildist lähtudes, mitte üksikute tükikestena. Ükski süsteem ei tooda midagi, selleks on vaja ikkagi treeningutel teha õiget tööd.

Eesti korvpallis mõnulejate äratuseks ja liivakastivaidluste harrastajate maa peale toomiseks sobib aga kõige paremini Ruudu lause: «Peame endale teadvustama, et me pole mingi korvpallimaa. Meie korvpall käib alla ja mängijaid jääb aina vähemaks. Viimasel Nordic Cupil kaotasime juba Taanile ja Islandile. Et sellist asja ei juhtuks, tulebki koduseid asju muuta.»