Kolm ränka nädalat Itaalia velotuuril ei küpsetanud Tanel Kangertit lõplikult läbi, vaid viisid ta hoopis tippvormi või selle lähedale, mis peaks tooma hea tulemuse laupäeval algaval Šveitsi velotuuril. Tegelikult pole siin hämmastavat midagi, sest Giro mõjus Kangertile kui suurepärane treeninglaager. Vahepealse kahe nädalaga peaks ta koormustest taastuma, paagid taas kütust täis laadima ja andma Šveitsis täiega tuld.
Eelmisel aastal sai Kangert kirja karjääri suurima võidu, kui triumfeeris Šveitsi velotuuri viimasel, raskeimal etapil. Tuuri kokkuvõttes sai ta 18. koha, kuid loodab tänavu enamat. Astana meeskond annab Šveitsis igatahes Kangertile vabad käed.
Kolm nädalat treeninglaarit
Suurtuur – kui sa seda täiega ei sõida ning ennast lõplikult ära ei kurna – ei tapa, vaid teeb tugevaks. On justkui pikk, kolm nädalat kestev treeninglaager. Laager, mida korraldavad suusatajad või ujujad või sõudjad enne tähtsamaid võistlusi eesmärgiga end tippvormi viia. Tõsi, velotuur on tavalisest treeningprotsessist ehk pisut karmim ja pikem, ent efekt on sama: toimib superkompensatsioon – organism muutub treeningust taastununa võimekamaks kui enne treeningut.
Siinkohal mängib rolli jalgrattasõidu eripära, sest kui teised kestvusalad nõuavad stardist finišini maksimaalset pingutust, siis näiteks Girol pedaalis Kangert enda sõnul tavalistel etappidel kaks kolmandikku distantsist madala pulsiga ehk tegi nn mahutreeningut. Ning etapi lõppudes ei sõitnud ta end pildituks, sest esmane eesmärk oli aidata meeskonna liidrit.
«Giro oli Kangertile kui kolm nädalat katkematut treeningut,» selgitas jalgrattateoreetik Urmas Karlson. «See, kes end üldvõidu nimel tühjaks pigistab, peab taastuma nädalaid. Kangert ei pigistanud ning õige puhkuse korral peaksid tema kahjustada saanud lihasrakud kahe nädalaga taas terved olema, veri punaliblerikas ning organismi energiapaagid kütust täis. Täpselt sama mudel toimib tippratturitel ka sügisel – räägitakse ju, et maailmameister tuleb kümmekond päeva varem Hispaania velotuuri lõpetanute hulgast.»
Kangert tõdes, et superkompensatsioon ei toimu niisama, vaid eeldab täpset tegutsemist. «Tegelikult olid mu paagid Giro järel pisut tühjemad, kui eeldasin. Mitte et lihas olnuks väsinud – toonus püsis hea –, aga enesetunne oli paar päeva lödine. Pärast tuuri puhkasin kaks päeva ja siis asusin taas treenima. Õigemini pedaalisin paar tundi päevas oma tempos. Šveitsis starti minnes pole ma Girost täiesti välja puhanud, ent nii peabki olema – parimad tulemused olengi välja sõitnud kerge väsimusega.»
Pikk tuur sööb keharasvu
Paagitäitmine pole Kangerti sõnul täppisteadus, kuid eksida siiski ei tohi. «Pikk velotuur ei söö lihaseid, vaid keharasvu. Giroga tuli lihast kilo juurde, kuigi kehakaal vähenes. Mõõtmine näitas, et keha rasvaprotsent langes alla viie. Rasvad tuleb taastada, kuid mõistlikkuse piires.»
Suurim oht ongi söömisega liiale minna, tõdes Kangert. «Õgimist tuleks vältida. Jääda tasakaalukaks ja liigselt tangitu treeninguga ära kulutada. Minu menüü koosneb Eestimaa suvetoitudest – salatist, grill-lihast ja muust säärasest. Pastaroogi pole pruukinud, neid saab tuuride ajal piisavalt, nii hommikul kui õhtul.»
Niisiis saab Kangert tegutseda Šveitsis oma äranägemise järgi. «Eesmärk on kokkuvõttes võimalikult kõrgele tõusta. Esimesel päeval on eraldistart, teisel mäefinišiga etapp ning mõndagi saab selgeks. Vaatan teise päeva õhtuks, milline seis on, ja siis saab taktika ümber mängida.»
Šveitsi velotuur
• Peetakse kolme suurtuuri järel raskuselt ja tähtsuselt neljandaks mitmepäevasõiduks.
• Start 8. juunil Quintos, finiš 16. juunil Flumsenbergis.
• Üheksa päevaga läbitakse 1318 kilomeetrit.
• Vaid üks etapp toimub tasamaal, samas on ka ainult üks mäefiniš.
• Sõidetakse kaks eraldistarti: esimesel päeval 8 km, viimasel 27 km.
• Astana meeskond: Tanel Kangert, Janez Brajkovic, Aleksandr Djatšenko, Enrico Gasparotto, Jacopo Guarnieri, Arman Kamõšev, Andrei Kašetškin, Simone Ponzi.