Doktor Mihkel Mardna: kasvuhormooni ei saa sportlasele ravi otstarbel lubada

Mihkel Mardna. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kasvuhormoon kuulub teatavasti dopingainete sekka ja sportlased ei tohi seda ühelgi juhul kasutada. Ka siis, kui sellest oleks abi vigastusest paranemisel. Pesapallur Ryan Madson tegi ettepaneku, et traumade puhul võiks kasvuhormooni siiski lubada. Doktor Mihkel Mardna leiab aga, et mitte mingil juhul: «Kohe algaks manipuleerimine, sest kasvuhormoon parandab selgelt sportlase sooritusvõimet.»

Pesapallimeeskonna Los Angeles Angels söötjale Madsonile tehti enam kui aasta tagasi küünarnukilõikus, kuid sellest paranemine kestab endiselt. «Kui tohiksin kasutada kasvuhormooni, nagu tavainimene sama operatsiooni puhul, oleksin juba palliplatsil. USA ravimiamet lubab kasvuhormooni tarbida, antidopingu agentuur paraku mitte. See on jama!»

Kasvuhormoon võiks vigastusest paranemiseks sportlastel lubatud olla, kui on olemas arsti ettekirjutus, et antud aine tõesti kiirendab taastumist, leiab Madson: «Õigetes doosides ja kindla trauma puhul võiksid tohtrid kasvuhormooni süstida. Sellel ainel pole ju kahjulikke kõrvaltoimeid.»

Madson ütles välja selle, mis on sadade sportlaste probleem. Kuigi Põhja-Ameerika profiliigades on kasvuhormoon keelatud, tarvitatakse seda väidetavalt siiski jõudsalt. Ameerika jalgpalliliigas NFL, kus kasvuhormooni ei testita, kasutab seda ainet vigastuste raviks mõningail andmetel kuni pool mängijaist.

Eesti Spordimeditsiini SA juht doktor Mardna möönab, et kasvuhormoon kiirendab kudede taastumist ehk paranemist teatud vigastustest, ent kuna tegu on peptiidhormooniga, siis ei saa kindlasti anda sellele raviotstarbelist luba.

«Mõningaid dopingaineid – näiteks astmaravimeid – võib teatud juhtudel ravi otstarbel kasutada, kui vastav komisjon selleks loa annab,» selgitas Mardna. «Kuid peptiidhormoonidele, nagu ka anaboolsetele steroididele, ei hakata iial eriluba andma. See on välistatud, sest kohe läheb manipuleerimiseks. Kes määrab vigastuse tõsiduse? Kohe hakkab mõni minitraumasid välja mõtlema ... Ei, see on libe tee.»

Mardna sõnul ei saa nn halli tsooni laiendada, piir lubatu ja lubamatu vahel peab olema selge: «Kui sportlane on vigastatud, siis on vigastatud ja peab end ravima millegi muu kui kasvuhormooniga. Sel ainel on selgelt sooritusvõimet parandav toime. Sportlased võivad teha igasuguseid ettepanekuid, aga seda teemat ei saa isegi arutlusele võtta. Nii arvan mina ja arvavad dopingukontrollid.»