Laevade ja meduuside vahelt 11 tunniga üle La Manche’i väina

Kaarma on kuulsa väina ületamiseks tublilt treeninud. Foto: Erakogu

«Ühe või paar korda saan meduusilt ilmselt kõrvetada küll, aga see ei ole põhjus katkestamiseks. Ega need meduusid maailma kõige mürgisemad ole, pigem sellised keskmised,» rääkis juuni lõpus üle La Manche’i väina ujuda plaaniv Henri Kaarma.

Kaheksandat aastat maratonujumisega tegelev Kaarma ei karda pikka distantsi ega soolast vett, vaid soovib saada esimeseks eestlaseks, kes Inglismaad ja Prantsusmaad ühendava kanali ujudes ületab.

«Usun, et igal maratonujujal on unistus kunagi üle La Manche’i ujuda. Minul mõlkus idee mõttes juba ammu, aga sel aastal otsustasin, et tuleb ära teha, muidu jääbki ainult unistuseks,» selgitas Kaarma põhjuseid, miks ta plaanib rohkem kui 34 km pikkuse distantsi läbida.

Danske panga analüütikuna töötav Kaarma on maratonujumist harrastanud juba aastaid: esimene pikem distants läbiti 2006. aastal ja sealt alates on mees igal hooajal ette võtnud vähemalt ühe maratoni. Juuni lõpus tehtav üritus on Kaarma jaoks aga uus, sest varasemad võistlused on toimunud magedas vees.

«Suurim hirm on seotud sellega, et ma ei ole soolases vees maratoni ujunud. Väljaspool magedama veega Läänemerd polegi ma ühtegi maratoni ujunud, seega tuleb võõrastes tingimustes olla eriti ettevaatlik, et ei neelaks vett liigselt alla. Seedimisele see head ei tee,» rääkis Kaarma.

Samuti muretseb maratoonar veetemperatuuri pärast, sest praegusel perioodil on vesi La Manche’is jahe: keskmiselt 14–17 kraadi. «Praegu on suve algus ja veel üsna külm, aga arvasin, et pole mõtet ettevõtmist edasi lükata,» selgitas Kaarma. «Kui suve alguses tehtud saab, on sellega ühel pool. Lisaks pole ka saatepaadi kaptenitel vabu aegu väga palju – mina valisin kuupäeva eelmise aasta suvel ja juba siis oli valik kitsas.»

Koostöö kapteni ja ülejäänud meeskonnaga peab ürituse õnnestumiseks sujuma tõrgeteta: saatepaadi liikmete ülesanne on Kaarmat hoiatada meduuside eest, kapteni kohustus on eestlane tiheda paadiliikluse vahelt ühelt kaldalt teisele juhatada. «Laevad on kapteni mure. Tema ütleb, kas ootame või paneme juurde, mina sellepärast muretsema ei pea,» selgitas Kaarma.

Ettevõtmise eel harjutab Kaarma eesootava katsumusega võimalikult sarnastes oludes: avavees ja jahedal temperatuuril. Kui kõik sujub plaanipäraselt, kavatseb Kaarma La Manche’i väina ületada 11 tunniga. Ettevõtmise kuupäevaks on valitud 30. juuni, ent ebasobivate ilmastikutingimuste puhul võib ujumiskatse mõne päeva võrra edasi lükkuda.