«Pidin end starti sundima, sest eelnevate võidusõitude väsimus jõudis lõpuks kallale,» tunnistas temposõidus Eesti meistriks kroonitud Tanel Kangert. «Ei teagi, mis mind edasi viis – kas sõitis vaim või sõitsid jalad.» Semu ja rivaal Rein Taaramäe kaotas kuue sekundiga.
Oli oodata kirglikku lahingut. Sõprus sõpruseks, kuid meistrisärk on meistrisärk. Taaramäe ja Kangert sõitsid päev varem autoga üheskoos Jüri ümbrusse maha märgitud raja – 21 km ühtpidi, siis ümberpööre ja sama teed tagasi – üheskoos autoga läbi, ajasid stardi eel mõnusalt juttu, ent sadulas anti täiega tuld.
«Võimatu ennustada, kes keda,» oli rattaguru Jaan Kirsipuu sõidu eel raskustes.
Sõidu järel vedas Kirsipuu näole rahuloleva šamaani ilme. «No mis ma ütlesin – võimatu ennustada. Meeste vahe oli marginaalne.»
Esimeses vaheajapunktis, kui sõidetud oli kolmandik distantsist, juhtis Taaramäe kolme sekundiga. Kaheksa kilomeetrit hiljem oli peal juba Kangert, aga kõigest 1,5 sekundiga. Sealtmaalt hakkas tõsine kannatamine.
Kangert: «Surnud punkt tekkis siis, kui sõita jäi 13 kilomeetrit. Seina ette ei kerkinud, kuid mõte tekkis küll, et kas tasub edasi pingutada. Aga siis hakkas taganttuul mind tõukama.»
Taaramäe: «Sain hoo üles, oli lihtne ja lihtne ja lihtne ja siis läks raskeks. Viimased kümme kilomeetrit oli päris valus, ent sain hakkama.»
Pealtvaatajad ja sõbrad mõõtsid mõistagi raja kõrval vaheaegu ning üritasid neid karjudes meestele vahendada, kuid suurema eduta.
Kangert: «Karjuti kõiksugu plusse ja miinuseid Taaramäega. Ega ma suurt sotti saanud. Ja kui saanukski, siis minu tempot poleks see mõjutanud. Sõidan niikuinii punase tsooni piirimail.»
Taaramäe: «Inimesed raja kõrval olid väga aktsioonis, röökisid midagi. Niipalju sain aru, et sõidame sekund sekundisse.»
Esimesena finišeeris Kangert ja oli piisavalt küpse: «Rada? Rada oli kerge. Kuid ega rada tapa, tapab kiirus.»
Teadustaja hõikas läbi mikrofoni publikule sekundeid, palju Kangerti löömiseks aega veel järel, ent juba lõpusirge alguses oli selge, et Taaramäe peab mulluse meistrisärgi asemel tavalise klubivormi selga tõmbama.
Taaramäe: «Tegin väikse vea. Hakkasin ära pöörama sealt, kus juhtmootorrattad enne lõpusirget rajalt lahkuvad. Automaatselt. Võtsin hoo pisut maha. Kui viga taipasin, lasin lendu paar vänget sõna. Kuid kindlasti ei kaotanud seal kuut sekundit, maksimaalselt kolm. Kangert võitis puhtalt. Ta on teinud eraldistardis hirmuäratavaid etteasteid, millest mina võin ainult und näha. Mõistagi tahtnuks võita, aga niisugusele mehele kaotan uhkusega.»
Tegelikult on otsustava tähtsusega küsimus: kuivõrd võimas oli Kangert. Selle põhjal saaks järeldusi teha ka Tour de France’iks valmistuva Taaramäe vormi kohta.
Kangert jäi tagasihoidlikuks: «Lõin kokku, et enne tänast temposõitu olin viimasest 45 päevast 31 võidu sõitnud. Seega ei saa mu jalad väga tugevad olla.»
Ent tolle viimase, 31. võidusõidu, Šveitsi velotuuri eraldistardi, sõitis Kangert ülivõimsalt, kaotas vaid ühele mehele.
«Vaat see ongi müstika. Kui keegi suudaks ka mulle ära seletada, miks ma Šveitsis viimasel päeval nii hea olin,» laiutas Kangert käsi.
Äkki saab andmeid rattakompuutrilt, et mitu vatti võimsust Kangert välja sõitis? «Ma ei kasuta abivahendeid,» sõnas Kangert. «Ei kompuutrit ega pulso- või spidomeetrit. Sõidan enesetunde järgi. Vatid võib välja arvutada, selleks on teatud valemid, aga ma pole nii kõva matemaatik, et seda teha. Küll pole ma varem nii pikal võistlusmaal nõnda kõrget keskmist kiirust – 49 km/h – pole arendanud.»
Taaramäe muigas: «Nojah, mina olen kompuutrifriik. Sõitsin välja sama palju vatte kui mullu ja tunamullu, isegi ühe vati rohkem ehk 420 keskmist. Tundub, et kõik on nii, nagu peab. Kangert on teinud kõva arenguhüppe, mina sõidan temaga võrdselt. Vorm peaks niisiis olema hea. Kuid ma ei julge öelda, kaua Tour de France’il vastu pean. Eelmisel aastal pidasin vaid nädala, üle-eelmisel lõpuni.»
Kui Taaramäed ootab hooaja tähtsaim start alles ees, siis Kangert läheb pärast laupäevast Eesti meistrivõistluste grupisõitu puhkusele.
«Nädala vedelen Eestis. 8. juunil algab Astana klubiga kahe nädala pikkune mäestikulaager. Lähen esimest korda 2200 meetri kõrgusele treenima. Saab näha, kuidas hõre õhk mulle mõjub. Praegu on paras aeg katsetada. Järgmise stardi teen juuli lõpus startival Poola velotuuril.»
Tulemused
Eesti meistrivõistlused temposõidus
Mehed: 1. Tanel Kangert 51.02, 2. Rein Taaramäe +6, 3. Gert Jõeäär +54, 4. Mart Ojavee +4.25.
Mehed U23: 1. Timmo Jeret 54.36, 2. Endrik Puntso +1.36, 3. Martin Laas +2.06.
Mehed juuniorid: 1. Siim Saavik 34.14, 2. Kaarel Redi +36, 3. Silver Mäoma +47.