Vägevad rekordid tõstsid Eesti poodiumile

Euroopa kolmas mitmevõistluse koondis: (vasakult) Hendrik Lepik, Mikk Pahapill, Karol Rahuoja, Grit Šadeiko, Terje Kaunissaar, Mari Klaup, Andres Raja ja Kaarel Jõeväli. Foto: Toomas Tatar

Eesti mitmevõistluse koondis saavutas Euroopa superliigas Prantsusmaa ja Venemaa järel kolmanda koha. Grit Šadeiko püstitas Eesti rekordi, Mikk Pahapill ja Mari Klaup täitsid Moskva MM-normi.

Lõpusirge. Grit Šadeiko jookseb nii, nagu ei kunagi varem – silmad pingutusest suletud, masinlikult jalga jala ette tõstes, on ta üle piimhappest lihastesse tekkivast valust ja suudab hoida hoogu lõpuni. Finišijoon. Ta näeb võitja aega 2.11,82, aga ei tea, milline on tema enda tulemus. «Kui kaugel ma olin, kui esimene lõpetas?» vasardab Šadeiko peas küsimus ning samal hetkel variseb ta tartaanile. Tribüünil stopperiga aega võtnud inimesed juba teavad, et sündis Eesti rekord. Aga selili lamav ja lõõtsutav piiga veel ei tea. Kuni staadioni diktor loeb ette tulemused.

«Grit Šadeiko: 2.17,58! Kokkuvõttes 6221 punkti – seitsmevõistluse Eesti rekord on löödud kuue punktiga!» Šadeiko, ikka selili jooksurajal lamades, tõstab käed taeva poole, rohkemaks tal sel hetkel jõudu ei jätku. Mitmevõistlus pigistab sportlasest viimsedki mahlad.

Tema kõrval on end istukile ajanud Mari Klaup. Finišisirgel Šadeiko taga olnud, ent vahepeal juba kümnele meetrile kärisenud vahet jõudsalt vähendanud neiu. Ta on saanud hakkama tõelise eneseületamisega. Isiklik rekord paraneb 259 punkti ja sellega langeb taset näitav piir – ta kogub 6002 punkti ja võib end tunda augustis Moskva MMile sõitva koondise liikmena. Klaup ja Šadeiko kaelustavad. Nad on teinud ajalugu, sest veel kunagi varem pole kaks Eesti seitsmevõistlejat kogunud ühel jõuproovil üle 6000 punkti. Ise nad seda ilmselt endale ei teadvusta, see fakt on rohkem statistikute ja muidukiibitsejate rõõm.

Kogu jõuproovi võitles Šadeiko MMi A-normiga, Eesti rekordi ületamisse polnud tal endalgi usku. Kuni kuue alaga sai kokku punktisumma, mis lubas õnnestunud jooksu korral rünnata Larissa Netšeporuki kümme aastat tagasi samas püstitatud riigi tipptulemust. Aga selleks tuli viimasel alal minna tõsiselt üritama – kuid just 800 m jooks oli Šadeikot varem eriliselt kohutanud.

«Mõtlesin, et ükskord peab minema julgelt jooksma – mul polnud ju midagi kaotada,» räägib Šadeiko veerand tundi pärast võistluse kõrghetke. «Isegi siis, kui oleksin end kinni jooksnud, saanuks ma MMi A-normist jagu. Tavaliselt kardan kiiret algust, et jooksen lihase täis, aga siin tekkis hea punt, kellega sai koos joosta. Kõige parem on see, et kodupublik suudab nii hästi toetada ning et esimene rekord just siin sündis.»

Just nimelt esimene rekord, sest Šadeiko teab, et varu jäi veel küllaga – ainuüksi trump­ala tõkkesprinti tahab ta joosta pool sekundit kiiremini, ehk täpselt 13 sekundiga. See aga tähendab suure hulga punkte. Treenerid Anne ja Taivo Mägi räägivad sellest, kuidas lõpuks ometi saada selgeks kuulitõuge ning mida teha, et vahepeal vähikäiku teinud odaviskes jõuda tagasi endisele tasemele.

«Võistluse alguses polnud mul enesekindlust, et kuidas alad õnnestuvad,» meenutab Šadeiko laupäeva ennelõunat. Oli see ju tänavu alles tema esimene seitsmevõistlus ning värskelt olid meeles ka viimasel pooleteisel aastal tabanud tagasilöögid – vigastused ja vahele jäänud võistlused. «Vahepeal tundus, et 2013. aasta tuleb kohutav, kuid nüüd loodan, et sellega siin lõppesid ka ebameeldivused.»

Tegelikult rippus teise võistluspäeva hommikul Šadeiko jätkamine juuksekarva otsas. Seega tuleb kogu dramaatika tajumiseks põigata ajas tagasi.

Kaugushüpe. Šadeikol on kirjas kaks ümmargust nulli. Treener Anne Mägi laseb viimase katse eel tõsta sammumärki pöia jagu tagasi, et ikka kindlasti tulemus kirja saada. Šadeiko jookseb võimsalt, paneb jala pakule ja tõukab – oi kui lähedalt üleastumist tähistava joone juurest – samal hetkel kostab üle staadioni Anne Mägi karjatus … Kas tõesti ikkagi üleastumine? Kohtunik tõuseb ja kummardub paku kohale, et uurida, kas plastiliiniribal on eestlanna naelikust jäänud jälg või mitte. Anne Mägi katab näo kätega, Taivo Mägi püüab ta kõrval istudes säilitada mehisust, Šadeiko tormab ise paku juurde asja ­uurima, kogu staadion on pinges. Valge lipp, katse loeb! Uhh … ja veel milline katse – 6.35 tähendab vägevat isiklikku rekordit!

«Läksin kohe vaatama, et kus see jälg on, aga ei olnud seda kusagil,» meenutab Šadeiko. «Ma ei arvanud, et Grit astus üle, aga olen kindel, et sinna vahele ei mahtunud enam juuksekarvagi,» lisab Anne Mägi. Kuigi võistlus on juba lõppenud, mudib ta ikka närviliselt pudeli plastmassist korki. Õpilase võistlusega tekkinud pingest vabanemine võtab aega.

Igaüks elab pingeid läbi omal moel. Mari Klaubi treenerist ema Katrin on juba enne viimast ala 800 m jooksu näiliselt rõõmus ja elevil, kuid selle kõige tagant võib tajuda omamoodi pinget. Ta teab, et tütar pole hiljuti põetud kurguhaigusest ja selle raviks tarvitatud antibiootikumide tõttu kõige teravam ning keegi ei tea, kuidas jooks võib kurgule mõjuda. Kuid joosta on vaja ja teha seda vägevalt, sest punktitabel näitab, et hea jooksuga võib ta rünnata 6000 punkti piiri. See on tase, kust algab tõeline seitsmevõistlus.

«Esimest korda võin tõesti ütelda, et tunnen end seitsmevõistlejana,» sõnab Klaup pärast võistlust õnnelikult naeratades. «Tulemus oli minu jaoks ikkagi üllatus, just põetud haiguse tõttu polnud mul aimu, kuidas vastu pean. Arvasin, et pole suuteline täitma isegi MMi B-normi (5950 – toim).» Kuid eneselegi üllatusena ei tunne ta isegi pärast jooksu kurgus valu.

Ema ja tütar Klaubid on Eesti kergejõustikus süsteemiväline nähtus. Igapäevaselt elavad ja harjutavad nad Rootsis Göteborgis. Ema Katrini sõnul saab tütar Eesti alaliidu Dalkia noortetiimi kuulumise eest iga kuu pisut üle saja euro, ent muidu tegutsetakse oma äranägemise ja võimaluste järgi. Nad on väga tänulikud Toila spaale, mille juht andis midagi vastu tahtmata raha, mis võimaldas osaleda hooaja hakul Tenerifel peetud võistlusel.

Just seda võistlust peab aga Klaup oluliseks, isegi vaatamata sellele, et kaugushüppes jäi toona tulemus saamata. Ta teab, et on võimeline enamaks. «Näiteks kaugushüppes on kuus meetrit kindlasti jala sees,» lausub Tallinnas 5.83 hüpanud piiga. Treenerist ema aga tunnistas, et ootas tõkkesprindis palju paremat aega, kuid seesama haigus röövis teravuse.

«Universiaadil saan oma tulemust parandada ja muidugi ka MMil,» lausub Klaup optimistlikult.