Olümpiavõitja ja endine maailmarekordimees Donovan Bailey leiab oma kolumnis väljaandele The Telegraph, et positiivse dopinguprooviga vahele jäänud Tyson Gay ja Asafa Powell vastutavad ainuisikuliselt nendega juhtunu eest.
Olümpiavõitja: Powell ja Gay on juhtunus ise süüdi
Gay märkis ajakirjandusele A-proovist rääkides, et usaldas vale inimest, Powell väitis aga, et keelatud aine sattus tema organismi ilmselt uue toidulisandi kaudu. Jamaical sündinud, kuid alates 13. eluaastast Kanadas elanud ja seda riiki esindanud Bailey arvates on igasugused vabandused antud juhul paraku siiski mõttetud.
«Mu sõbrad teavad hästi, kui obsessiiv-kompulsiivne ma omal ajal kõige suhtes olin. Kui oled sarnaselt Ben Johnsonile pärit Kanadast, siis mõistad, miks,» sõnas Bailey. «Ka minu karjääri alguses andis paar sportlast positiivse proovi. Nad rääkisid sabotaažist ja kõikvõimalikest juhustest, aga minu jaoks oli tähtis vaid minu maine. Asi läks nii kaugele, et käisin poes ja otsisin söögiks kana, kus poleks hormoone. Teadsin iga viimast kui asja, mida ma tarbisin, ja panin kõik kirja. Kui massööri juures käisin, pidin teadma isegi seda, millist õli ta kasutab,» kirjeldas Bailey.
«Selle mänguga liitudes peabki nii tegema. Ei saa reegleid painutada ja loota, et pääsed puhtalt. Tyson Gay ja Asafa Powell on tublid poisid, kergejõustikuveteranid - nad teavad reegleid. Nad teavad, et peavad kontrollima kõike, mis nende kehasse pääseb, nagu ka seda, kelle käsi neid puudutab. Profisportlasena pead esimesest päevast peale kõiki reegleid järgima,» lisas Bailey.
1996. aastal Atlantas maailmarekordiga olümpiakulla võitnud Bailey kinnitas, et peab nii Gayd kui ka Powelli meeldivateks sportlasteks. «Kahjuks määrib positiivne dopinguproov kõik selle, mida oled varem saavutanud. Kui nad süüdi mõistetakse, peavad nad saama reeglitepärase karistuse. Mind testiti sprindi ajaloo jooksul kõige rohkem ja olin sellega rahul, kuna mõistsin, kui oluline see on. Praegu on Usain Bolt samas olukorras. Sportlane peab sellega leppima.»
Praegu BBC heaks töötav Bailey võitis Atlantas kuldmedali nii 100 meetris kui ka 4x100 meetri teatejooksus. Olümpiafinaalis joostud aeg 9,84 püsis seejuures maailmarekordina peaaegu kolm aastat. Juba 1995. aastal Göteborgis nii 100 kui ka 4x100 meetri maailmameistriks kroonitud Bailey sai kaks aastat hiljem Ateena MM-finaalis 100 meetris Maurice Greene’i järel teise koha, kuid võitis taas Kanada neliku koosseisus teatejooksu. Tema karjääri lõpetas 1998. aastal saadud Achilleuse kõõluse vigastus ja ehkki ta üritas 2000. aastal enne Sydney olümpiat suurde sporti naasta, tõmbas kopsupõletik sellele plaanile kriipsu peale. 2001. aastal teatas Bailey ametlikult, et loobub tippspordist.