Kaarel Nurmsalu elu Soome koondise juures: rohkem hüppeid ja raha

Kaarel Nurmsalu (vasakul) on tänavusel suvel Topi Sarparanta valvsa pilgu all teinud tunduvalt tõhusamalt trenni kui varem. Foto: Toomas Tatar

Eelmise hooaja lõpus tulemustes aina ülesmäge liikunud suusahüppaja Kaarel Nurmsalu on tänavusel suvel võrreldes varasemaga teinud tunduvalt rohkem treeninghüppeid ja erialast trenni. Tänu kolm korda suurenenud eelarvele on tubli sammu edasi teinud ka mägikotka võistlusvarustus ja treeninguvõimalused.

Märtsi lõpus legendaarsel Planica lennumäel 13. koha saavutanud Nurmsalu tõusis sellega ka tuleva talve Sotši olümpiamänge silmas pidades üheks Eesti koondise suuremaks lootuseks. Koos Soome koondisega harjutades on tal tänavu hüppemäele asja olnud juba alates mai lõpust.

«Kui mullu tegin suvel 85 hüpet, siis tänavu on juba tehtud 155 hüpet. Treeningumaht on tunduvalt tõusnud,» rääkis Nurmsalu eile pärast koostööpartneritega lepingute sõlmimist. «Viimati tegime väsinud jala pealt ka testid ära ning tulemused olid üllatavalt head.»

Paranenud rahalised võimalused on lubanud Nurmsalul mitmekesistada ka treeningupaikade geograafiat ja nii on ta tänavu suvel harjutamas käinud ka Saksamaal Oberstdorfis. «Laagreid on olnud rohkem ja paremates kohtades,» avaldas ta. «Suvel ei ole ma seal (Oberstdorfis – toim) varem käinud, kuna tegemist on suhteliselt kalli kohaga.»

Vaatamata kolmekordistunud eelarvele märkis Nurmsalu, et rahapatakatega siiski lehvitada ei ole ja kõigele leitakse otstarve. «Raha küll on, aga see kulub ära – ei ole nii nagu Kobe Bryantiga, et saaks selle kõik taskusse pista,» tõmbas Nurmsalu paralleeli ilmakuulsa korvpallitähega.

Suurenenud treeningukoormusega kaasnevat võimalikku vaimset või füüsilist väsimust Nurmsalu ei pelga. «Seda ma ei usu. Olen käinud väga kergesti läbitavatel mägedel. Kahe kõrva vahele võib see ju hakata, aga kui läheb hästi, siis kahe kõrva vahel puhkab,» muigas suusahüppaja.

Eestlase juhendaja Topi Sarparanta märkis eile, et mingeid suuri muudatusi ei ole kahe hooaja vahel ette võetud. Ka Nurmsalu tunnistas, et eesmärgiks võetud tehnilise poole ideaal on jäänud samaks. Siiski on ka muudatusi: eelkõige on lihvitud õhulendu ja kõige suurem rõhk on pandud lennufaasile, mis jääb pärast äratõuget 10 ja 60 meetri vahele.

«Oleme muutnud ja testinud paljusid asju. Paar muudatust on tehtud – tegemist on lihtsate asjadega, kuid kasu on tunduvalt suurem,» märkis Nurmsalu. «Tehnika on näiliselt palju muutunud ja oleme jõudnud lähemale sellele ideaalile, mida oleme taga ajanud. Ega Soome koondislasedki täpselt ei tea, mida ma olen muutnud. Eks esimesel võistlusel tahaks varjata, mida olen varustuse poole pealt juurde saanud.»

Suviste rohkete treeningute ajaks on suusahüppajal lubatud ka tavapärasest veidi suurem kehakaal. «Suvel ongi kaal kõrgem, et suudaksin ikka korralikult trenni teha ja peaksin koormustele vastu,» avaldas Nurmsalu. «Ideaalis võiks suvel olla kolm kilo raskem, kuid mina olen praegu isegi pisut rohkem. Praegu on tuju hea ning ka hüpata on hea. Talve saabudes tuleb taas kaalus alla võtta ning praegu hüpates teangi, et need meetrid on mul veel tagataskust võtta. Vaatame talvel, kuidas see teooria paika peab.»

Juba homme on Nurmsalu stardis suvisel GP-etapil Hinterzartenis, kus peale tema on Soome koondislastest võistlustules veel legendaarne Janne Ahonen ja Lauri Asikainen. Mingeid suuri eesmärke eestlane endale siiski ei sea, põhiline on saada treeningurutiinist välja.

«Seal saangi lihtsalt võistelda ja nautida – kokkuvõttes on see kerge vaheldus. Kui olen esimese vooru järel kuskil hea koha peal, siis loomulikult jalga sirgu ei lükka ja minema ei kõnni,» muigas Nurmsalu.

«Praeguse hetke kohta on seis päris hea – hüppamine on mõnus ja tuleb välja. Põrge pole küll nii superhea, kuid tehnika on korras ja jõudu jalgades on,» lisas ta

Soome suusahüppelegendi Ahoneni naasmine tippsporti on andnud ka Nurmsalule suurepärase võimaluse jälgida oma ala absoluutse tipu igapäevaseid tegemisi. Siiski on eestlane teadlik ka ohtudest ning tunnistas, et nii ainulaadse tehnikaga mehe kõikide liigutuste kopeerimine võib kokkuvõttes lõppeda kurvalt. «Tuleb jälgida, mida ta anda tahab ja mida ise võtta oskan,» lisas üks Eesti suuremaid olümpialootusi.