Raudmees võistleb taas Hawaiil

Marko Albert täitis suure eesmärgi ning teenis kolmandat korda pääsme Hawaii Ironmanile.

FOTO: Finisherpix

Kolmandat korda Hawaii Ironmani võistlusele jõudnud 34-aastane Marko Albert leiab raskuste kiuste jätkuvalt motivatsiooni.
 

«Tunnen, et ma ei ole veel oma sportlike võimete lage saavutanud ja seda Raudmehe «mängu» päris selgeks saanud,» sõnas triatleet Marko Albert pärast järjekordset ränkrasket katsumust Šveitsis. Ta sai Zürichi täispikal triatlonil ajaga 8:50.15 viienda koha ning tagas ühtlasi pääsme oktoobris peetavale aasta tippsündmusele, Hawaii Ironmani võistlusele ehk ala maailmameistrivõistlustele.


Albert tahab oma kolmandal katsel Hawaiil veel üht-teist tõestada. Esimesel korral 2011. aastal sai eestlane 13. ja järgmisel aastal 31. koha. «Üks kord läks aia taha, teine kord hästi, saab näha, mida kolmandal katsel suudan. Olen alati tahtnud kõrget mängu mängida ja MMile kvalifitseeruda, Hawaii on triatleetide jaoks erilisem võistlus kui ükski teine. Kindlasti tahan paremat tulemust, kui seni olen suutnud,» lisas ta.

Raske teekond MMile
«Zürichis läksin starti kindla sihiga jõuda esimese 8–10 sekka, et MM-pilet saada, ja seetõttu läbisin distantsi üsna kontrollitult. Kuigi mulle meeldib endast alati kõik välja panna, pidin seekord kainelt mõtlema, mida Hawaiile pääsuks tegema pean. Sinna kvalifitseeruda on äärmiselt raske, aga õnneks sain hakkama,» ütles sportlane kergendatult.

3,8 km pikkusele ujumisdistantsile kulus Albertil aega 52.18 ja veest väljus ta esimesena. Ujumine on tema trump­ala ja kaasvõistlejad kutsuvad eestlast tihti superujujaks. 180 km pikkusele rattasõidule kulus eestlasel aega 4:52.10 ja pärast seda hoidis ta 6. kohta. 42 km pikkuse jooksudistantsi läbis Albert ajaga 3:02.10 ja tõusis kokkuvõttes 5. kohale. Zürichi triatloni võitis ajaga 8:33.39 šveitslane Ronnie Schildknecht.

Mingit erilist joovastust ta pärast ränkrasket ja ligi üheksa tundi kestnud pingutust ei tundnud, sest pärast võistlust on emotsionaalselt tühi tunne. «Eesmärk sai saavutatud ning läksin sööma ja massaaži. Aga Hawaiil pean paremas vormis olema,» kommenteeris ta.

Erinevad tagasilöögid on varjutanud kogu Alberti karjääri, lõikust on vajanud nii põlv kui Achilleuse kõõlus. «See, mida sa teed selleks, et redeliga august välja ronida, on minu kui sportlase jaoks tähtsam kui mõni tulemus võistlustel. Just see näitab, kes ma olen,» ütles Albert teda karjääri jooksul vaevanud vigastuste kohta.

Olümpiale enam ei püüdle
Just seetõttu ei plaani ta rohkem ka olümpiamängudele püüelda. «Achilleuse kõõlused ei lase mul enam kiiresti joosta, seetõttu on olümpiadistants minu jaoks välistatud – see on muutunud väga kiireks ja minu jalgade jaoks liiga koormavaks. Olümpiamängudele ma seega enam ei püüdle, ent olen kindel, et Rio de Janeiros on Eesti triatleetidest keegi taas stardis,» ütles ta.

Albertit segas suvel ka viirushaigus, mis ta treeningutesse mitmeks nädalaks augu jättis, lõpuks tuli ka antibiootikume neelata. Nüüdseks on haigus seljatatud ning sportlane saab keskenduda MMile. Rohkem Albert enne Kailua-Konas peetavat Ironmani ei võistle. «11 nädalat on jäänud, esmalt pean viimasest võistlusest taastuma ning seejärel end nii-öelda uuesti üles ehitama,» kirjeldas ta edasisi plaane.

Kui küsida, kaua raudmees sporditeed jätkata tahab, jääb Albert mõtlikuks. «See on selline väga personaalne küsimus minu eas sportlase jaoks. Olen sellele mõistagi mõelnud. Kuni sportimist naudin ja end realiseerida suudan, jagub ka motivatsiooni. Ka pere ja teiste toetajate tugi on alati äärmiselt oluline,» ütles ta.

Tagasi üles