Venemaa homovastane seadus ajas lääne marru

Uue seaduse vastane protestiaktsioon New Yorgis Venemaa saatkonna ees. USAs toimub ka laiaulatuslik kampaania Vene viina tarbimise vastu. Foto: AFP/SCANPIX

See artikkel sisaldab Venemaa seaduse järgi alla 18-aastastele lugejatele sobimatut infot. Nõnda tuleks loo kirjutamist alustada, kui elaksime Venemaal, riigis, kus lähiajal peetakse maailma tähtsaim spordivõistlus ehk Sotši olümpiamängud. Viimasel ajal on idapiiri tagant aga tulnud uudiseid, mis panevad läänemaailma kahtlema, kas selline riik peaks üldse tiitlivõistlusi korraldama.

Probleemiks on hiljuti vastuvõetud seadus, mille järgi võivad Venemaa võimud inimesi arreteerida või riigist välja saata vaid nende seksuaalse orientatsiooni tõttu. See tegi ärevaks nii lääneriigid kui ka Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK).

Vangistus ja rahatrahv

Välismaalasi võib selle seaduse järgi trahvida kuni 100 000 rublaga (umbes 2300 eurot). Lisaks võib neid oodata kuni 15-päevane vangistus ning riigist väljasaatmine. Seadus kehtib ka ajakirjanikele, kes meedias selleteemalist «propagandat» teevad. Seaduse esimesed ohvrid on juba olemas: Murmanskis vahistati neli Hollandi kodanikku, kes tegid seal dokumentaalfilmi seksuaalvähemuste õigustest.  

ROK saatis mitme suurriigi survel Venemaale ka vastavasisulise järelepärimise ning Venemaa võimud lubasid seepeale olümpia ajal seadust mitte rakendada. Venemaa spordiminister Vitali Mutko kinnitas aga, et riik ei keela «ebatraditsioonilise seksuaalse orientatsiooniga» sportlastel olümpiale tulla, ent igasugune sellekohane propaganda on rangelt keelatud ja karistatav. Samas pole seaduses selgelt kirjas, mida selle all täpselt mõeldakse. «Me ei hoia kedagi mängudelt eemale, aga kui nad lähevad tänavale oma orientatsiooni propageerima, siis võetakse nad vastutusele,» rääkis Mutko Ria Novostile antud intervjuus.

ROK usub siiski, et Venemaa ei hakka homoseksuaale mängude ajal ahistama. «Koos korraldusõiguse saamisega on neil kohustus mängudel osalejaid mitte diskrimineerida,» ütles ROKi norralasest liige Gerhard Heiberg AP vahendusel. «Samal ajal loodan, et ka sportlased mõistavad, et lähevad olümpiale sporti tegema, mitte meelt avaldama. Oleme vastu demonstratsioonidele, ent samal ajal ka igasugusele diskrimineerimisele,» lisas ta.

USA inimõiguslased on seaduse tõttu kutsunud inimesi üles boikoteerima näiteks Venemaa viina, mida sealsetes baarides ja ööklubides pakutakse. Ka olümpia boikoteerimine on kõne all. Rahvusvaheline inimõiguste eest võitlev organisatsioon Human Rights Watch leiab, et uus seadus on räigelt diskrimineeriv ja süvendab Venemaal homofoobiat veelgi. «Väidetavalt peaks seadus kaitsma sealseid noori ja lapsi, ent tegelikkuses jätab sealsed vähemused ilma õigusest sõnavabadusele,» seisis organisatsiooni raportis.

«Enim teeb mulle muret tõsiasi, et seadus võimaldab välisriigi kodanikke vangistuses hoida,» sõnas Markey USA meediale. «Olümpiale sõitvate delegatsioonide paljud liikmed, nii sportlaste kui ka abipersonali hulgast, kuuluvad seksuaalvähemuste sekka. Minu jaoks on esmatähtis, et nad ei pea Venemaal kartma diskrimineerimist või koguni arreteerimist,» lisas Markey.

Sportlased tahavad osaleda

Ka mitu olümpiasportlast on oma arvamuse välja öelnud. Kanada kiiruisutaja Blake Skjellerup boikotti ei poolda. Skjellerup on homoseksuaalne. «Usun, et olümpial osaledes on sportlastel rohkem mõjuvõimu. Nii saame näidata, et oleme tavalised inimesed, keda pole tarvis karta,» rääkis ta intervjuus ESPNile.

Iluuisutaja Johnny Weir leiab samuti, et boikott teeks sportlastele pigem kahju. «Kuigi vihkamise õhutamine teeb haiget, osalen kindlasti olümpiamängudel. Isegi kui mind Venemaal vahistatakse või mu elu satub ohtu, olen ma seal kindla eesmärgiga,» rääkis Weir, kes muide on abielus vene rahvusest mehega. «Minu jaoks pole olümpia poliitiline sündmus ja leian, et boikott teeks sportlastele pigem kahju. Olümpiamängud on osa ajaloost. Need ei esinda ainult korraldajariiki, vaid kogu maailma, seetõttu loodan, et kõik homod ja lesbid osalevad ka Sotši mängudel,» lisas ta.

Hirmutavad paralleelid Berliini olümpiaga

Lähiajaloos on olümpiamänge boikoteeritud kahel korral: 1980. aastal Moskvas ja 1984. aastal Los Angeleses. Mõlemad mäletatavasti poliitilistel põhjustel, tõugatuna USA ja Venemaa vastasseisust. 1936. aastal toimunud Berliini olümpiat laialdaselt ei boikoteeritud, kuigi see oli tükk aega arutuse all.

Hitler kasutas suursündmust oma ideede propageerimiseks ning juudid ja mustanahalised ei olnud Saksmaal teretulnud. Nii jäeti Saksamaa koondisest välja pea kõik juudi päritolu sportlased. Sellele vaatamata oli Berliini olümpia meeldejäävaim nimi kahtlemata Jesse Owen, mustnahaline mees, kelle võimsad tulemused kergejõustikus varjutasid kõik teised ja kes võitis 100 meetri jooksu finaali otse Hitleri silme all.

Sotši mängude eel tõmbavad paljud inimõiguslased paralleele just nimelt 1936. aasta mängudega, kus näiteks «puhastati» linn mustlastest, keda võistluste ajal vangistuses hoiti. Õige pea pärast Berliini mänge leidsid maailmas aset väga kurvad sündmused. PM