K, 6.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Müstiline jõud Viljandi järvel

Lisatud suur galerii
Madis Kalvet
Müstiline jõud Viljandi järvel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Kell on kolmapäeva hommikul veidike kümme läbi ning Eesti paarisaerulise neljapaadi liikmed saabuvad sörkjooksuga Viljandi järve äärde – kõige esimesena jõuab sõudebaasi neliku kõige kogenum liige Allar Raja ja paar sekundit hiljem on kohal ka ülejäänud mehed (Kaspar Taimsoo, Kaur Kuslap ja Sten-Erik Anderson).

«Sõudmise jaoks on ideaalne ilm, Lõuna-Koreas on veel palavam,» teatab eessõudja Taimsoo Viljandis valitseva leitsaku kohta ning vaatab samas ette 25. augustil Lõuna-Koreas Tangeumi järvel algavatele maailmameistrivõistlustele.

Enne sportlasi kohale jõudnud paatkonna peatreener Matti Killing on selleks ajaks valmis pannud juba mootorpaadi, et hoolealuseid trenni ajal paremini juhendada. Nii veavadki neliku nooremad liikmed, 22-aastane Anderson ja 23-aastane Kuslap, sõiduvahendi paadikuurist sillale ja sealt juba vette. «Meil ei ole nii, et paadi vedamine on vaid nooremate meeste töö – iga kord on isemoodi,» avaldas seepeale neliku kogenuim liige, 30-aastane Raja, kes justkui nende sõnade kinnituseks vinnab pärast harjutuskorra lõppu sõiduvahendi koos Taimsooga katuse alla.

Kuna viimasel ajal on neljapaadi liikmed palju võistelnud (paatkonna liikmed osalesid Eesti meistrivõistlustel ühepaadist kuni kaheksapaadini) ja tiitlivõistluseni ei ole enam palju aega jäänud, märgitakse enne veele minekut, et pikka trenni seekord ei tehta. Siiski ollakse järvel rohkem kui 1,5 tundi (lisaks ootas hiljem ees veel õhtune harjutuskord) ja mootorpaadiga kord neljapaadi järel, paremal ja seejärel vasakul pool sõitev Killing annab ruupori abil meestele teada, mis on hästi ja mis vajaks veel parandamist.

Võrdsed mehed

«Oleme siin viimasel ajal ka teiste paatidega sõitnud, kuid koos neljasesse istudes hakkab tööle mingi X-faktor või müstiline jõud ja lausa nauding on vaadata,» on neljapaadi juhendaja nähtuga rahul. «Tegemist on võrdsete meestega, kellel on olemas vajalik tahe ning sarnane tehniline käekiri – kõik on aastaid olnud minu treeninggruppides. Kõikidel on ühesugune arusaam ja seepärast klapib ka koostöö. Alati ei loe jõud ja absoluutnäitajad. Sõudmine on tehniline ala, kus on vajalik teatav vabadus ja tänu sellele võibki paat liikuda kiiremini, kui esialgu võiks eeldada.»

«Praeguste treeningutega üritame veel teravust ja kiirust juurde saada. MMini pole enam palju jäänud ja mingeid muudatusi me enam ei tee,» on Taimsoo samuti senise koostööga rahul.

Teatavasti jõuti praeguse nelikuni pärast mitmeid vaidlusi ja ebakõlasid, kuid juba senised tulemused on näidanud, et potentsiaali meestes on – mullu osales neljapaat (nooremate meeste Kuslapi ja Andersoni asemel olid nelikus tiitlivõistluste medalitega pärjatud Tõnu Endrekson ja Andrei Jämsä) kolmel MK-etapil ja kirja saadi 3., 4., ja 6. koht, millele lisandusid veel EM-kuld ja olümpiamängude 4. koht. Praegune neljapaat on osalenud kahel MK-etapil ja mõlemal korral on jõutud poodiumi madalaimale astmele.

«Sobime omavahel hästi kokku ja oleme n-ö ühe käekirjaga mehed. Saame ka muidu omavahel hästi läbi,» tunnistas Anderson, kes lisas, et hea kambavaimu eest hoolitseb tihti just eessõudja. «Eks Kaspar ütleb mitmes situatsioonis, kuidas ja mida teha – ta on selline hakkaja mees,» lisas ta.

Kuslap jagas nippe

«Eelmine suvi oli tuleviku suhtes ebalev, et teeme selle olümpia ära ja siis vaatame edasi,» meenutas Taimsoo. «Nüüd on mõtted suunatud tulevikku. Kui suudame oma joont hoida, on kõik võimalik.»

Sarnaselt eelmise suvega on ka praeguses neljapaadis eessõudjaks Taimsoo, kuid vaatamata sellele on pidanud ka tema noorematelt kolleegidelt õppetunde võtma. Kuna Killing hindab väga kõrgelt Kuslapi sõudetehnikat, pidigi noorem mees ette näitama, mida treener sooviks ka Taimsoo esituses näha. «Minu tõmbelõpu vabadus peaks olema täpsemalt see asi, millele tähelepanu juhiti, » märkis Kuslap. «Olen ka ise väga palju juurde õppinud – eelkõige tehnilisi aspekte.»

«Kaur oli EMil startinud neljapaadi eessõudja ja hindasin tema esitust kõrgelt. Kaspar oskab hästi sõita ühepaati ja kahepaati, kuid neljase jaoks oli vaja muuta väikest nüanssi,» põhjendas Killing.

Pikalt neljapaat enam kodumaal ei harjuta ning juba 15. augustil asutakse Lõuna-Korea poole teele, et enne MMi ka võistluspaigaga tutvust teha. «Austraalias käies (Taimsoo ja Raja saavutasid tänavu seal MK-etapil 2. koha) kohtusime sealse Eesti saatkonna töötajaga ning tema on MMi võistluspaigas käinud,» avaldas Raja. «Pidi olema selline üheülbaline koht, kus on enamasti vaid suured majad – nagu Lasnamäe. Võib ju eeldada, et tegemist on huvitava ja eksootilise kohaga, kuid seal on lihtsalt soe ja niiskem kui Eestis. Mõnes mõttes võib oodata sarnaseid tingimusi nagu Pekingi olümpiamängudel,» lisas ta.

«Ega MMil ei maksa eelmised tulemused midagi ja kui millelegi lootma jääda, siis võib üldse heast kohast ilma jääda, oleme õnnelikud, kui saaksime kätte finaalipileti,» võttis Killing lühidalt kokku meeskonna eesmärgid.

Märksõnad
Tagasi üles