«Video vaatamisel on väga suur roll. Kui mõnda heidet sada korda järjest vaadata, tekitab see staadionile minnes hea rütmi ja heitmine muutub lihtsamaks,» rääkis Kanter. «Visuaalselt on õiged liigutused silme ees ning see aitab tabada head rütmi.» Eestlasest vägilane lisas, et otsib arvutist välja mõned oma parimad võistlusheited, kuid kindlasti uurib ta koos abimees Indrek Tustitiga eilset eelvõistluse ainsaks jäänud heidet.
34-aastane Kanter teab väga hästi, kuidas hooaja tähtsamaks võistluseks valmistuda. Alates 2005. aasta Helsingi MMist on ta heitnud kõikide tiitlivõistluste finaalis. Seejuures on ta näidanud erakordset stabiilsust – medalita jäi ta vaid korra, 2010. aasta EMil Barcelonas, kus tuli leppida 4. kohaga. Olümpialt kuld ja pronks, maailmameistri tiitel, kaks hõbedat ja pronks, Euroopa meistrivõistluste kaks hõbedat…
Peaaegu alati on ta enne medaliheitlust pidanud viimase hetkeni tegelema heitetehnika parandamisega. Moskvas oli ta veel laupäeva õhtul tehnika suhtes ebalev, kuid eilses eelvõistluses toimis kogenud sportlase jaoks kõik justkui õlitatult.
Tõrgeteta kulges kogu hommik – kell 6.15 äratus ja hommikusöök sportlaste elupaigaks olevas hiiglasliku Kosmose hotelli restoranis, bussisõit Lužniki staadionile, soojendus, õnnestunud proovikatsed ja kohe esimese võistlusheitega kvalifikatsiooninormi ületamine.
«Öösel magasin umbes kuus tundi. Otsest ärevust ma ei tundnud, siinse hotelli põhiprobleem on hoopis palavus, kuid vaatamata sellele oli uni korralik,» rääkis Kanter, kes enne staadionile siirdumist kinnitas keha banaani, omleti ja jogurtiga. «Väga palju ei saa enne võistlust süüa, aga midagi sobilikku ikka leiab. Õnneks ei erine siinne köök kuigi palju Eesti omast. Reeglina tuleb ju leppida sellega, mida pakutakse.»