/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2013/08/15/1970974t1ha185.jpg)
Risto Mätas elas Moskva MMil üle närvilisi hetki, kuid pääses viimasena homsele lõppvõistlusele.
Palavast toast väljakolimine säästis Mätast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rõve!» iseloomustas Risto Mätas eile Moskva MMi odaviskesektoris veedetud viimaseid minuteid. Kolmandas voorus 80.18 visanud ja 11. kohale kerkinud mees pidi hinge kinni hoides jälgima, kuidas konkurendid üritavad viimase viskega temast mööduda. Seda suutis vaid ukrainlane Roman Avramenko. Seega – Mätas sai viimasena 12 lõppvõistlusel osaleja hulka.
«Ise tegin oma elu raskeks. Tegelikult arvasin, et sellise tulemusega siin edasi ei saa. Mul oli õnne, et teised ei suutnud end realiseerida, stardiprotokolli järgi olin oma tulemusega alles 25.,» tõdes Mätas pingetest vabanenuna ja laialt naeratades.
«Võisteldes tundsin end suurepäraselt. Ma polnud viis päeva oda näppinud, see tekitas hirmsa tahtmise visata. Pärast kolmandat katset mõtlesin, et saaks ma veel ühe korra proovida ja nüüd tuleb välja, et saangi. Väga kõva emotsioon!»
Moskvas pronksi võitnud Gerd Kanteri järel MMil paremuselt teiseks eestlaseks kerkinud Mätas on ainus meie sportlane, kes peab tiitlivõistlusel treeneri abita saama hakkama. Eile aitas teda Liina Laasma treener Toomas Merila. Mehed pole teineteisele võõrad – aastaid treeniski Mätas just Merila juhendamisel.
«Sellest oli palju abi, aga enne võistlust nägi ta ainult minu viimast visketreeningut,» märkis Mätas. «Rääkisin enne MMi alaliidus, et oma treeneri kaasatulemine oleks väga vajalik. Oleme vennaga teinud ära väga suure ja tõsise töö. Tahaks loota, et nüüd olen end tõestanud ja tulevikus enam selliseid probleeme ei teki.»
Vend abistab
Vend Rauno ongi viimase aasta jooksul olnud Risto Mätase peamine abiline ja temaga plaanis ta ka Moskva eelvõistluse visked läbi arutada. «Kindlasti ütleb ta midagi kasulikku, mis aitab lõppvõistlusel tehnikat paremini sättida. Loodan, et telerist ikka näitas minu viskeid ja ta sai neid kodus vaadata.
Tegelikult oli mul ka videokaamera kaasas, kuid unustasin paluda kellelgi sellega filmida.»
Mätasel oli õnne, et ta sai visata teises grupis, mis alustas võistlusega kell 11. Vaatamata sellele tundis ta staadionile jõudes end unisena. Staadioni soojendusväljakule jõudes nägi Mätas aga tippmehi rassimas ja see tõi talle endale samuti elu sisse. Esialgsel unisel olekul võis olla põhjuseks hilisõhtune väike seiklus.
«Moskvasse saabudes elasin ühes toas Mihkel Mardnaga. Kuna see oli tegelikult Marko Aleksejevi koht, pidin eile õhtul kolima Gerd Kanteri tuppa. See asub aga hotelli teisel poolel, just nii, et päike saab seda päev läbi kütta,» rääkis Mätas.
«Temperatuuride vahe oli umbes viis kraadi. Püüdsin seal korraks uinuda, aga palavus oli meeletu. Läksin ajasin Aleksejevi uuesti üles ja vahetasime kohad ära. Ma ei tahtnud sellises palavuses magamisega riskida, kardan, et oleksin hommikuks olnud täiesti läbi. Pole võimatu, et palavas toas magamine mõjutas ka Kanteri võistlust.»
Mätasel võib olla õigus, sest ajakirjanikega suheldes rõhutas ka Kanter, et hotellis on väga palav ja see häirib magamist.
Arengus samm edasi
Kuigi 29-aastane Mätas on Eesti odaviske tipus püsinud juba aastaid, on ta tänavu teinud arengus märgatava sammu. Tegelikult näitas õiges suunas liikumist juba mullune suvi, kui ta jõudis Helsingi EMil lõppvõistlusele ja sai Londonis nuusutada ka olümpiamängude õhku. Tänavu on ta visanud stabiilselt üle 80 meetri joone, kuid pidi viimase hetkeni oma MM-pileti eest heitlema.
«Olen ise teinud oma elu raskeks, kuna pole A-normi täis saanud ja seepärast olen iga aasta pidanud kodustel katsevõistlusel osalema. Seepärast olen loobunud isegi mõnest Teemantliiga etapist,» tunnistas Mätas. See kõik on seganud vormi MMiks ajastada. Nüüdki polevat ta füüsiliselt kõige parem. «Olen treeningutel pööranud suuremat tähelepanu tehnilistele detailidele ja neid lihvinud. Pigem tahan visata tehnika kui jõu pealt.»
Eilsel eelvõistlusel küündisid kvalifikatsiooninormini vaid kolm meest, neist kaks selle ala superstaari – soomlane Tero Pitkämäki ja norralane Andreas Thorkildsen. Neist mõlemast viskas aga rohkem Egiptuse rekordi 83.62 püstitanud Ihab El Sayed. Lõppvõistlusele pääses ka Heino Puuste hoolealune Dmitri Tarabin.
Nimekaid mehi jäi aga ka joone alla. Eelvõistlusega piirdus aasta tagasi Londonis olümpiavõiduga šokeerinud Trinidadi ja Tobago esindaja Kershon Walcott, aga ka näiteks lätlaste esinumber Vadims Vasilevskis ja tugev soomlane Teemu Wirkkala.
Odaviske lõppvõistlus peetakse laupäeval. Täna hommikul toimub aga naiste odaviske eelvõistlus, kus viimase eestlasena asub võistlustulle Liina Laasma.