Saada vihje

Kas Kanter purustab üheksa medali needuse?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Gerd Kanter
Gerd Kanter Foto: SCANPIX

Üheksa tiitlivõistluste medalit on piir, millest taasiseseisvunud Eestis pole ükski sportlane enamat suutnud – ei Kristina Šmigun-Vähi, Erki Nool ega Indrek Pertelson. Nendega ühele pulgale jõudis ka kettaheitja Gerd Kanter  tänu Moskva MMil võidetud pronksile. Kas temast saab esimene dekamedalist?


Ses vaatluses käib jutt taasiseseisvumise järgsest ajast ja Eesti Vabariigile võidetust. Enne seda on kümne medali piir ületatud mitmel puhul: täpselt kümme korda seisis tiitlivõistluste pjedestaalil tõstja Jaan Talts, kuid temast märksa pärjatumad on Elmar Kivistik ja Gustav Lokotar, kes võitsid laskmise MMidelt kumbki 19 autasu, neist vastavalt 13 ja 12 kuldset.

Niisiis üheksa medalit on jäänud Eesti sportlastele laeks. Näib, et saatus on nii seadnud, sest näiteks Šmigun-Vähil peaks kindlasti olema kulda-karda rohkem, kuid meie suusaleedil läks ühel või teisel põhjusel untsu suisa neli tiitlivõistlust.

Ka ei uskunud keegi, et Aleksei Bu­dõlinile jääb 2003. aastal võidetud MM-pronks, tema kaheksas medal, viimaseks, aga jäi, kuigi mees oli toona noor, kõigest 27.
Lähim võimalus needus purustada on Kanteril. Juba pärast Londoni olümpiat andis ta teada, et kümme medalit on eesmärk. Paraku hakkab teda kummitama vanus.

Tuleva aasta EMil on Kanter juba 35 ning kuklasse hingavad noored ja vihased. Moskvas jäi 26-aastane sakslane Martin Wierig veel Kanteri selja taha, ent kõigest 17 sentimeetriga. Ehk siis üheksas tuli raskelt ja oleks patt loota, et kümnes iseenesest kaela kukub.

Kanteri pronksi toel kerkis kergejõustik Eesti kõige medalirikkamaks spordialaks. Seis judoga on viigis – veerandsada medalit mõlemal –, kuid kergejõustiklastel on kuldasid rohkem. Samas võib judo tänavu taas ette rebida, kui Martin Padar Brasiilias toimuval MMil poodiumile tõuseb.

Samas pole ei kergejõustiku ega judo seis kuigi turvaline, sest tagant tulevad suure hooga vehklejad, kes tänavu võitsid koguni kolm kulda ning jäävad maha vaid kahe medaliga. Vehklejad on noored ning koondise liidril Irina Embrichil, kes tasapisi kümne trofee kursil liigub, on aega piisavalt.

Märksõnad

Tagasi üles