Mätas käib tööl ja murrab odaviske tippu

Risto Mätas tunnistas, et ei suutnud end võistlusel tühjaks visata. Foto: Liis Treimann

Moskva MMil 9. koha saanud Risto Mätas tõestas, et on jõudnud maailma tippseltskonna piirile.

«Sain siit edasiseks vägeva laengu, võimsama kui Londoni olümpialt,» rääkis Moskvas toimunud MMil odaviskes 9. koha saanud Risto Mätas. «Aga hing jäi ka kripeldama. Kui 8. koha mees oleks visanud 83 või 84 meetrit, olnuks teine asi, aga pärast kolmandat vooru jäi see koht vaid 29 sentimeetri kaugusele. Tunne, et sa ei suuda end võistlusel tühjaks visata, on vastik ja jääb hinges kriipima. Seekord oli võistluse ajal enesetunne palju parem kui kaks päeva tagasi eelvõistlusel.»

Mätas on mees, kes viskab oma pikimad kaared tavaliselt võistluse lõpus. Ka laupäeval toimunud odaviske lõppvõistlusel suutis ta iga katsega oma tulemust parandada. Korraks tõusis ta 80.03ga isegi kaheksa finalisti hulka, kuid erinevalt eelvõistlusest, kus tal õnnestus kogu viimane voor püsida edasipääsu tagaval kohal, visati ta seekord üle.

Preemiast napilt ilma

Kuigi Mätase koht ületas ilmselt paljude ootusi, oli esikaheksast väljajäämine siiski valus – eriti just rahalises mõttes. Teadupärast teenivad MMil kaheksa esimest rahalise preemia, ja mis aga veelgi tähtsam, Eestis oleks see koht taganud olümpiakomitee toetuse.

29-aastane odaviskaja kinnitas, et lõppvõistluse ajal ei tundnud ta erilist pinget. Eelvõistluselt edasipääsuga oli ta oma eesmärgi täitnud ja laupäevased visked olid juba lihtsalt boonuseks. Samas sai Mätas kogeda üht Moskva MMi suuremat melu. Lõpuks ometi oli staadionil täismaja ning kuna Venemaa sportlased võitsid sellel päeval kaks kulda ja ühe pronksi, muutus kaasaelamine kõrvulukustavaks kisaks. «Staadionil oli tõesti võimas olla,» õhkas ta.

Alles kevadel oli aga Mätas seisus, mis ei lubanud esialgu MMist mõtelda. Treeningulaagris rassides pingutas ta üle ja pidi mõnda aega viskamisest eemal olema. «See oli kõige hullem asi – väga raske oli end tagasi hoida, kui nägid, et teised viskavad,» meenutas Mätas aega, kui olukorrast väljatulekuks pidi langetama tarku otsuseid. Nagu hooaja käik näitab, sai ta sellega hakkama.

Tegelikult on Mätase karjääris olnud mitmeid karisid ja kolm aastat tagasi polnud ta kaugel otsusest teha tippspordiga sootuks lõpparve. Soovitud tulemust ei tulnud ja lisaks kõigele pidi ta käima kolm korda küünarnukilõikusel. Toona päästis Mätase karjääri Austraaliasse minek.

«See oli pöördeline hetk. Austraalias sain oma visketehnika paika ja pärast seda pole küünarnukiga enam probleeme olnud,» märkis ta.

Töötab treenerina

Kuigi tänavuse hooajaga jõudis Mätas maailma tippudele lähedale, pole ta sajaprotsendiliselt professionaalne sportlane. Vahepealsest kehalise kasvatuse õpetaja ametist on ta loobunud, kuid tema treenida on kaks lastegruppi. Lisaks juhendab ta Magnus Kirti ja Raine Kuningat.

«Korra olen ma ämbrisse astunud. Hästi õnnestunud 2006. aastal vaatasin, et kõik tulebki nii kergelt. Võtsin endale liisingud ja laenud, aga siis tekkisid vigastused ja raha ei tulnud enam kusagilt,» meenutas Mätas ühte elu õppetundi. «Praegu tagab treeneritöö mulle siiski väikese sissetuleku.»

Magnus Kirtiga on aga kasu vastastikune. Mätase sõnul on noor treeningupartner teda palju utsitanud ja ergutanud ning sellega tulemuse sünnile kaasa aidanud.

Rahaprobleemide leevendamiseks on Mätas kirjutanud projekti, mis peaks toimima Rio de Janeiro olümpiani. «Toomas Merila tegi sarnase asja Pekingi OMiks ja sellest oli väga palju kasu,» tõdes Mätas. «Olen veendunud, et heitealadel on eestlastel suurem võimalus tippu jõuda. Tegelikult on meil ju ka odaviskajate hulgas kõva kodune konkurents. Loodetavasti saab Tanel Laanmäe jala terveks ja ka paljuski rahaliste probleemide tõttu tänavuse hooaja vahele jätnud Mihkel Kukk võtab uuesti oda kätte.»

Postimees hindab eestlasi Moskva MMil

5 Gerd Kanter

(kettaheite 3., 65.19)

MM-medalit pole võimalik madalamalt hinnata kui viiega, mis sellest et tulemus meest ennast ei rahuldanud. Kanter tõestas, et on endiselt suurvõistluste mees.

5 Risto Mätas

(odaviske 9., 80.03)

Mätasel on käsil läbimurdehooaeg, mille krooniks oli pääs MMi lõppvõistlusele ja seal väärikas esinemine. Kindlasti väärib see maksimumhinnet.

4 Rasmus Mägi

(400 mtj 16.,49,42)

Mäele pole põhjust etteheiteid teha. Vägeva jooksuga kindlustas ta endale koha poolfinaalis. Sellel alal on konkurents tihe, kuid eestlane hakkab juba pildile mahtuma.

3 Anna Iljuštšenko

(kõrgushüppe 16., 1.88)

Hooaja keskmise tulemuse hüppas Iljuštšenko ära, aga eelmise MMi saavutuse kordamiseks ehk pääsuks lõppvõistlusele sellest ei piisanud. Päris oma võistlust ei teinud.

3 Mikk Pahapill

(10-v 17., 8170)

Arvestades mullust vigastusepausi, on Pahapilli naasmine tore, kuid tulemus jäi oma rekordile palju alla ja selgus, et muu maailm on vahepeal eest ära kihutanud.

3 Maicel Uibo  

(10-v 19., 7850)

Tänavuse hooaja Eesti kergejõustiku komeet oli MMi ajaks selgelt väsinud. Eriti ilmekalt lõi see välja teisel päeval, kui toimus järsk kukkumine. Hea kogemus siiski.

3 Mari Klaup

(7-v 21., 5924)

Klaup püstitas neli isiklikku rekordit, kuid altminek oma trumpalal kõrgushüppes rikkus võimaluse püüda paremat tulemust. Tubli samm on arengus tehtud.

3+ Liina Laasma

(odaviske 24., 56.93)

Arvestades seda, mida Laasma pidi vigastusest paranedes üle elama ja kui vähe on ta pärast seda saanud oda visata, oleks MMi debütandi üle patt nuriseda.

– Grit Šadeiko

(7-v katkestas)

Liiga tihti kipuvad Šadeiko suurvõistlused lõppema katkestamisega. Miks? Selle üle peaks sportlasel ja tema treeneritel olema piisavalt põhjust mõtisklemiseks.