/nginx/o/2013/03/25/1656244t1hc044.jpg)
/nginx/o/2013/08/20/1982204t1h4ac3.jpg)
Jaan Martinson: kõvad mehed - Eesti, Kanter ja Moskva olümpianaised
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõppenud kergejõustiku MM tõi Eestile taas medali. Võiks ju viriseda, et kõigest pronks, ja ainult üks, kuid rinna kummiajamiseks piisab sellestki, sest sportlasi ja spordiriike, kes löönuks ainsagi kahvatumat karva autasu puhul rõõmutantsu, oli Moskvas küll ja veel. Niisiis, Gerd Kanter ja Eesti on kõvad.
Esmalt Kanterist. Tähtis on heita õigel hetkel õige tulemus. 65.19 oli Moskvas pronksiks täiesti piisav ja tõsiasjal, et mitte ühelgi varasemal MMil pole nii kesise kettakaare eest medalit antud, pole vähimatki tähtsust. Kurvastagu need, kes meite mehe selja taha jäid.
Viimati sai üleilmsel võistlusel Kanteri pronksitulemusega medali 1992. aasta Atlanta olümpial, ja siis kukkunuks sülle suisa kuld, sest leedulase Romas Ubartase võiduheite pikkus oli 65.12.
EMil andnuks 65.19 medali viimati 1994. aastal, kui valgevenelasel Vladimir Dubrovtšikul piisas kullaks heitest 64.78.
• • •
Eesti on nüüd seitsmel MMil järjest võitnud medali. 2001 Edmontonis alustas ketti Erki Nool hõbedaga, järgnes Andrus Värniku hõbe Pariisis, siis Värniku kuld ja Kanteri hõbe Helsingis ning sealtmaalt jätkas Kanter üksi – kuld, pronks, hõbe, pronks.
Võib tunduda uskumatuna, kuid vaid kaheksa Euroopa riiki on kõigilt seitsmelt viimaselt MMilt naasnud medaliga. Mõistagi Eesti, aga ka Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Tšehhi, Poola ja Hispaania. Muljetavaldav seltskond!
• • •
Moskva MMil jõudsid medalini 38 riiki, medalita jäi 168. Euroopa maadest jõudis poodiumile 17, ei jõudnud 33.
Vaid üks Moskvas medali võitnud riik on väiksema rahvaarvuga kui Eesti – Djibouti, kus elab 792 000 inimest. Sellele Aafrika riigile võitis Ayanleh Souleiman 800 meetri jooksus pronksi.
• • •
Moskva MMi ja Moskva olümpiamängude vahele jääb 33 aastat ning võiks eeldada, et kergejõustik on arenenud. Ongi, meeste puhul edasi, naiste puhul tagasi.
Kui ühel joonel olnuks tänavusel MMil ja 1980. aasta OMil osalenud atleedid, ruulinuks olümpianaised. Tosina ala peale, mis olid kavas nii siis kui nüüd, saanuks praegused kergejõustiklannad kõigest neli kulda (100 m, 100 m tj, 4 x 100 m, kõrgus), kuus hõbedat ja viis pronksi, toonaste naiste medalisaak aga 8 – 6 – 7.
Meeste arvestuses poleks toonased sportlased aga löögile pääsenud, nad võitnuks 5000 meetri jooksus täiskomplekti medaleid, kaugushüppes hõbeda, vasaraheites hõbeda ja pronksi ning kettaheites pronksi.
Niisiis on tänapäeva naiskergejõustiklased 33 aastaga kehvemaks läinud, samas pole nende hääl jäme ning kosmeetikakotti ei pea suskama habemeajamistarbeid.