Grete Udras tegi elus kannapöörde

Grete Udras. Foto: Margus Ansu

Sillamäel toimunud kõrgushüppevõistluse võitis kodulinna rõõmuks Anna Iljuštšenko 1.88ga. Sama kõrguse ületas ka Grete Udras.

«Täna olid hüpped tehniliselt paremad kui Moskva MMil, kuid jalad olid veel väsinud ja valusad,» tõdes Iljuštšenko. «Osalen veel mõnel võistlusel ja seejärel soovin juba puhata. Praegu on selge, et päris õigesse vormi ma MMi ajaks ei jõudnud, ning selle põhjuste üle peame treeneriga mõtlema.»

Kümmekond päeva tagasi Valgas 1.90 ületanud Udras sai Sillamäel üle 1.88st sellise varuga, et sama hüppega oleks võinud ta ületada ka järgmise kõrguse. Paraku seda ei juhtunud ja see pani emotsionaalse piiga purskama tuld ja tõrva. «Natuke jäi kripeldama,» tunnistas ta.

Hooaja keskel tegi Udras oma elus kannapöörde – seni tööl käinud piiga otsustas pühenduda sportimisele.

«Pärast seda, kui Eesti klubide karikavõistlustel sain nulli, istusin maha ja mõtlesin asjad enda jaoks selgeks,» rääkis ta. «Võtsin end töölt lahti ja sõitsin Tartusse Mehis Viru juurde treenima. Väga raske oli ise olla enda treener ja hüppetehnikat paika saada.»

Udrase sõnul jõudis ta juba pärast lühikest koostööd heasse vormi, kuid viimased neli päeva on ta veetnud haigevoodis. Nüüd loodab ta terveneda ja hooaega jätkata. Kõrgushüppaja sõnul peaks võistlusi jaguma kuni septembrini.

Tartus peatub Udras esialgu oma venna juures. Lisaks treeningutele jätkab ta seal õpinguid avatud ülikoolis kehakultuuriteaduskonnas ja majandusliku seisu parandamiseks otsib endale ka ilmselt väikse tööotsa personaal­treenerina.

Seni on ta aga saanud hakkama tänu väga säästlikule eluviisile. «Olen võistlemise eest saanud väikest tasu,» viitas ta seni ainsale sissetulekuallikale. Oma tuge on talle pakkunud ka mänedžer Aivar Karotamm, tervise putitamise eest pole hingehinda küsinud ka Madis Rahu ja Lauri Rannama. «Positiivne on see, et saan pühenduda kahele kõige meeldivamale asjale: kõrgushüppele ja õppimisele.»