T, 6.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti veemotoäss toodi koomast välja ja paraneb jõudsalt

Jaan Martinson
, Toimetaja
Eesti veemotoäss toodi koomast välja ja paraneb jõudsalt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lembit Aaslav-Kaasik juunior kihutamas 170 km/h. F250–klassi paat on kiireim ja võimsaim, millel puudub turvakuppel.
Lembit Aaslav-Kaasik juunior kihutamas 170 km/h. F250–klassi paat on kiireim ja võimsaim, millel puudub turvakuppel. Foto: Katrin Mellis

Lembit Aaslav-Kaasik juuniori ränga avarii põhjustas päästekaatri tekitatud laine.
 

Lembit Aaslav-Kaasik juunior, kes üle-eelmisel nädalavahetusel tegi veemotospordi MK-etapil Saksamaal ränga avarii, toimetati eluohtlikus seisundis haiglasse ja viidi kunstlikku koomasse, on nüüd täie teadvuse juures ja jõudsalt paranemas.

«Arstidki imestavad, et Lembit nii hästi taastub,» selgitas veemotosportlase treenerist vend Ahto Aaslav-Kaasik.

Tegelikult oli veemotoässa seisund pärast täiel kiirusel lainessesõitu, misjärel paat täielikult purunes, üsna hull. Õnneks on Aaslav-Kaasiku füüsis erakordselt tugev ja see aitas võita võitluse ellujäämise nimel.

«Lembit oli tõesti imeheas vormis, ta on veemotosportlastest füüsiliselt üks võimsamaid. Kuigi F250-paadiklassis kihutatakse justkui sprinti, väsib ometi nii mõnigi, sest see ala pole lihtne roolikeeramine, vaid kehale ja vaimule äärmiselt kurnav. Lembitul pole aga muret sõit lõpuni vastu pidada ja erk püsida. Jõud ta päästiski.»

Aaslav-Kaasik ei saanud peavigastusi ega jäänud avarii järel ka hapnikupuudusse – ta viidi koomasse suurte valude tõttu –, mistap on mehe mõte terav ja mälupildid juhtunust selgelt alles.
Sõidueelsel soojendusel juhtunud õnnetuse põhjustas üksik pikk laine, mille jättis eemaldunud päästekaater, rääkis Ahto Aaslav-Kaasik. «See oli nii-öelda vana, surnud laine, mida pole võimalik 170-kilomeetrise tunnikiirusega kihutades ette näha. Järv ise lainetas vaid kergelt ning see probleeme ei tekita.»

Ahto Aaslav-Kaasiku sõnul on ta vend väga kogenud motosportlane ning tegi kõik enesest oleneva, et õnnetust ära hoida. «Ta rääkis, kuidas proovis lainest üle lennata, nagu niisuguses olukorras tegema peab, aga paat läks ninaga lainesse. Kui kiirus järsku maha võtta, on ümberminek kindel. Niisiis üritatakse üksikust lainest täie hooga üle sõita. Enamasti läheb õnneks, seekord kahjuks ei läinud.»

F250-klassi paat on kiireim ja võimsaim, millel puudub turvakuppel ja piloodil puudub kaitse. Ahto Aaslav-Kaasiku arvates on kiirused muutunud liiga suureks ja F250-paat ohtlikuks: «Arvan, et peagi kaotatakse see paadiklass ära, nagu juhtus 15 aastat tagasi F500-ga, sest pilootidega juhtus mitmeid raskeid õnnetusi.

Mootorid, vindid, paadid ... Kõik täiustub ja areneb. Kiirust tuleb juurde umbes üks kilomeeter tunnis aasta kohta. Jah, paadil on teatud turvaelemendid, kuid nendest ei piisa. Minu arvates oleks õige F250-klassiga lõpparve teha.»

Ahto Aaslav-Kaasik ei osanud öelda, kas vend võidusõitjana veel jätkab: «Ta ise ihkaks kindlasti tagasi vee peale, sest on kirglik spordimees, aga eks arstid otsusta, kas lubavad ta taas paati või mitte.»

Saksamaale haiglasse, mis olla tipptasemel, nagu arstidki, jääb Aaslav-Kaasik veel paariks-kolmeks nädalaks. Luumurdudest ja muudest vigastustest taastumine võtab aega. Ema ja elukaaslane, kes pärast juhtunut kohe Saksamaale läksid, aitavad hooldamisel ja hoolitsemisel kaasa.

Õnnetus oli ränk, aga võinuks olla veelgi rängem, tõdes Ahto Aaslav-Kaasik. «Hea, et niigi läks. Vend paraneb ja see on peamine. Oleme optimistlikud ja positiivsed.»

Lembit Aaslav-Kaasik jr

Sündinud: 5. juunil 1985 Tallinnas

Pikkus ja kaal: 182 cm ja 82 kg

Haridus: lõpetanud Eesti Mereakadeemia laevamehaanika eriala

Klubi: Tallinna Veemoto Klubi

MM: O-250 klassis kuld ja kaks hõbedat

EM: F-125 klassis kolm kulda, kaks hõbedat ja pronks

Eesti parim veemotosportlane: 2003 ja 2011

Märksõnad
Tagasi üles