Kangert läheb Vueltale võidunälga kustutama

Illustratsioon: Pm

Tänavusel Hispaania velotuuril on kuraditosin mägist etappi ja suisa 11 mäefinišit.
 

«Kõige enam tunnen puudust võidust,» teatas Tanel Kangert päev enne Hispaania velotuuri ehk Vuelta algust ning selgitas, et kui ta mõnel etapil ei suuda parimatega sammu pidada, siis korjab kaotusminuteid ja asub järgmistel päevadel etapivõitu jahtima. Samas ei olevat Astana meeskonnas taktika veel paigas ega liider määratud – seda tehakse siis, kui on selge, kes mida suudab –, mis annab esimesel nädalal Kangertile küllaltki vabad käed, õigemini jalad.

Taevas Kangerti pea kohal pole päris pilvitu. Mõni päev enne Vuelta algust hakkasid põlved taas tunda andma: on endasse vett kogunud ja paistes. «Ilmselt sellest, et lihas oli kehvas seisus – tegin Andorras kõvasti trenni, kuid massaaži ei saanud.

Nüüd hakkas tiim kõvasti möllama, et mind heasse konditsiooni viia, massöörid, kondiväänajad, aparaadid... Küll asja korda saab. Ise olen mõõdukalt optimistlik ega paanitse põlvede pärast – need on mu nõrk koht praegu ja tulevikus, sellega tuleb leppida ja sellega elada. Varemgi on valu üle läinud, ju läheb nüüdki.»

Astana taktika selgusetu
Vormi kohta hinnangut andma Kangert ei kipu: «Neljapäeval tegime meeskonnaga temposõidu rajal kiirema trenni. Läks raskeks, aga sõitsin ainsana maateerattaga, seega järeldusi teha ei saa. Tundub, et ma pole nii heas seisus kui kevadel, Giro ja Šveitsi tuuri ajal.

Vorm on ehk üle keskmise, seega hooaja lõpu kohta üsna hea, ja loodetavasti progresseeruv, läheb päev-päevalt paremaks.»
Viimase lihvi andis Kangert vormile Andorras, kuhu läks oma kulu ja kirjadega. «Elasin 1700 meetri kõrgusel ja harjutasin üksi. Oli hea ja rahulik. Ja jahe. Kui kodus Gironas näitas termomeeter 30 soojakraadi, siis üleval Andorras +20.»

Töö on Kangertil seega tehtud ja nüüd jääb üle vaid vilju noppida. Küll aga pole selge, mis saama hakkab, kelle peale Astanas mängitakse. Koosseis on igatahes võimas: Giro võitja Vincenzo Nibali, tema peamine abimees Kangert, tänavuse Tour de France’i seitsmes Jacob Fuglsang ja mullune üheksas Janez Brajkovic, äsja Eneco tuuril kolmandaks tulnud Andrei Grivko...
Kindlat taktikat pole Astana paika pannud, võetakse päev korraga. Maailm räägib küll, et Nibali läheb tänavu teist suurtuuri võitma, aga nii kindlad need asjad siiski pole.

Laupäevane meeskondlik eraldistart näitab mingil määral Astana ratturite tugevust, pühapäevane mäefinišiga etapp asetab kindlasti veel mõne pusletüki paika. «Eks esimese nädala lõpus vaadatakse seisu ja koostatakse edasine plaan,» tõdes Kangert. «Arvan, et ise asun abilise rolli. Ma ei tunne end veel nii tugevana, et ütlen: olen tegija, lähen ja panen! Kui juhtub, et jään ühel hetkel liidritest maha, tasuks ehk võtta suur ajaline kaotus ja üritada etapivõitu. Just võidust tunnen tänavu kõige enam puudust.»

Kangertil kui mägironijal on tänavusel Vueltal võimalusi piisavalt. Suisa 13 etappi on rohkem või vähem mägised ning 11 finišit asuvad kõrgema või madalama künka tipus. Rattaguru, Astana spordidirektor Jaan Kirsipuu pidas tänavust trassi kõigi nende mäefinišitega põnevaks: «Üksteist korda on võimalus Vuelta paremusjärjestus pea peale pöörata.»

Paberil on Vuelta karm
Rõõmustas ka Kangert: «Korraldajad on suutnud enam kui poolte etappide lõppu mingi tõusu sokutada, mis tähendab, et minulgi on üksteist võimalust. Siiski pole rada tegelikult nii hull kui paberil. Mullugi hoiti Vuelta eel peast kinni, et räige trass ja mäed, aga sprinterid said kuhjaga võite ning paljudel lõputõusudel ei lagunenudki liidrite grupp laiali. Tõsi, sel aastal on etapid mõnevõrra pikemad.»

Rohked mäefinišid on ilmselgelt selleks, et pakkuda publikule võimsat ja värvikat vaatemängu. Kirsiks tordil on 20. etapi lõpp, kus tuleb turnida legendaarse L’Angliru tippu. Mäe teatud lõikudel on järsem tõusunurk suisa 23,5%, mis Kirsipuu sõnul kujutab maanteesõidu ekstreemsust ja vajab spetsiaalset, vaid selleks etapiks käiguvahetajale krutitavat ülekannet.

Kangert lisas, et L’Angliru karmimad lõigud on mõeldud pelgalt pealtvaatajaile, etapi ega tuuri võitjat seal ei selgitata: «Järsemates kohtades vahet teistega sisse ei rebi, sest kiiruste vahe pole suur: üks sõidab 8, teine 7 kilomeetrit tunnis. Kui rünnatakse, siis pikkadel ja laugetel tõusudel.»

Kangert sai super­ratta

Tanel Kangert sai firmalt Specialized Vueltaks tuttuue ja spetsiaalselt tema jaoks valmistatud jalgratta. «Ratas valmistati minu soovide järgi ja selle kaal on reeglite järgi lubatud miinimumi lähedal ehk 6,8 kilo. Eelmine sõiduvahend oli mõnisada grammi raskem,» rääkis Kangert.

Palju ta uue rattaga sõita pole saanud, sest see toodi Vuelta stardipaika. Kohanemiseks kihutas Kangert vastse sõiduvahendiga temposõidutreeningul. «Olen saanud ratast vähe proovida, kuid see tundub olevat superhea, reageerib kõigele kui kellavärk. Trennijalgratas on uue kõrval igatahes nagu mingi matkamiseks mõeldud vahend.»

Kui maailmas levis ­uudis, et Astana testib Vueltal uut akut, millelt saab toidet käiguvahetaja, siis Kangert akut ei kasuta, sest vahetab käike mehhaaniliselt.

«Ma ei usalda elektroonilist käiguvahetajat,» tunnistas Kangert. «Mehhaanilise puhul on asi kindel. Juhtub sul sõidu ajal näiteks aku tühjaks saama, oled justkui ilma jalgadeta, sõit on lõppenud.»