Peep Pahv: mehisuse kooli mõttetu vorm

Peep Pahv Foto: Pm

Spordisõbrad ilmselt mäletavad, kuidas Eesti kaitsevägi pidas klaperjahti korvpallur Martin Müürsepale, kuidas sõjaväes kükitamine segas maadluse eksmaailmameistri Heiki Nabi treeninguid ja vigastusest taastumist ning ujuja Martin Liivamägi olümpiaettevalmistust. Näiteid, kus spordimees peab treeningutele pühendumise asemel, munder seljas, metsas ööbima, leiab veelgi.

Ring on jõudnud tagasi korvpallurite juurde. Eesti koondist ootab ees armuti heitlus Euroopa kõrgemasse divisjoni püsimajäämise eest. Oleks loomulik, kui kõik jõud koonduksid ühe eesmärgi täitmiseks. Kuid paraku leiavad kaitseväe juhid, et just need mehed, kes võiksid tuua spordiareenil riigile au ja kuulsust, peavad kõige tähtsamal hetkel omandama sõjapidamise tõdesid, et võib-olla kunagi kodumaad müstilise vaenlase vastu kaitsta.

Eestis peaks olema piisavalt noori mehi, kellega pisiriigi armee ridu täita. Eesti armeeteenistust võib ju pidada riigi teenimiseks või pigem lihtsalt mehisuse kooliks. Tippsportlasel pole aga vaja end kummalgi rindel tõestada. Ta teenib niigi kodumaad sportlike saavutustega – mehisuse annuse saab aga kätte ränkrasketel treeningutel.

Ehk oleks viimane aeg kaaluda tippsportlaste ajateenistuses suretamisest loobumist.