Poolteist nädalat tagasi treeningul jalgratta seljast kukkunud ja selgroogu ning lõua- ja küünarvarreluud vigastanud Norra murdmasuusataja rääkis esmakordselt juhtunust ka Norra meediale.
Jacobsen on õnnetuse tõttu poolteist sentimeetrit lühem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selgroovigastuse tõttu olen nüüd ligi poolteist sentimeetrit lühem,» vahendab Dagbladet Jacobseni sõnu. «Aga ma olen üsna hea tujus.»
Õnnetus juhtus 27. juunil treeningul, kui Jacobsen vajutas laskumisel esipidurit liiga kõvasti ja lendas selle tagajärjel üle leistangi kivisele pinnasele. Õnneks kandis neiu kiivrit, mis päästis ta veel hullemast Õnnetusehetkest ei mäleta Jacobsen midagi. «Esimene asi, mis mulle meenub, on see, et kurtsin veidi enne kiirabi saabumist, et mul on väga valus,» rääkis Jacobsen.
Haiglas tuvastati 2007. aasta sprindi maailmameistril mõrad nii lõualuus, küünarvarreluus kui ka selgroos. Lõua- ja küünarvarreluu vigastused olid sedavõrd tõsised, et vajasid operatsiooni.
Lõualuuoperatsiooni pärast on Jacobseni lõualuu suuklambritega fikseeritud ning seetõttu toitub suusataja vaid supist ja muust vedelast toidust. «Pole just päris gurmee,» muigas ta.
Jacobsen loodab suuklambritest kolme nädala pärast vabaneda.
Selgroovigastuse tõttu on tal valus istuda ning peab seepärast vähemalt kuus nädalat korsetti kandma.
Praegu pole veel selge, mis saab tulevasest hooajast ja Vancouveri olümpiast. «Ma ei mõtle praegu üldse treeningute peale ning ma pole eriti ka talve peale mõelnud,» tunnistas 22-aastane Jacobsen. «See on nii teisejärguline, kui sul on raskusi söömise ja kõndimisega.»
Jacobseni sõnul peab ta üsna palju rahulikult voodis puhkama, praegu sisustab ta oma aega Tour de France’i velotuuri jälgimise ning raamatute lugemisega.
Oma välimuse pärast Jacobsen ei muretse, tema sõnul on ta senise tervenemisprotsessiga väga rahul. «Ilukirurgid siirdasid mu näole nahka, lisaks oli mu ülahuul praktiliselt pooleks, aga nüüd on seda vaevalt näha,» selgitas Jacobsen. «Kirurgid tegid suurepärast tööd, usun, et kui täielikult tervenen, olen samasugune nagu enne.»