«Edu ja tooge võit koju!» Sellise sõnumi saatis Eesti kolmikhüppe rekordiomanik Kaire Leibak oma juhendajale Kersti Virule ja treeningukaaslasele Liane Pintsaarele enne Novi Sadis peetavat kuni 20-aastaste kergejõustiku EMi.
Leibaku sõnum innustas Pintsaart kaugele hüppama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas just see sõnum, või miski muu,aga igatahes Pintsaar täitis Leibaku soovi. Sajaprotsendiliselt. «Kuidas me siis oleksime teistmoodi saanud? Pidime ju selle palve täitma!» sõnas Kersti Viru muigamisi.
Tegelikult ei kulgenud võistlus aga sugugi mitte nii rahulikult, kui arvata võiks. Pintsaare hüpped polnud tehniliselt just parimad, kolme esimese vooru järel oli ta 13.33ga alles viiendal kohal. Elvast pärit piiga analüüsis oma sooritusi ning hakkas neid tasa ja targu parandama.
Enne viimast katset oli tal kirjas juba hõbedat väärt 13.56. Ent sarnaselt Leibakule, suutis ta viimasel katsel end kokku võtta ning isiklikku rekordit tähistava 13.89 hüpata. Oma varasemat tippmarki uuendas ta tervelt 24 sentimeetriga.
«Enne viimast katset mõtlesin, kui väga ma seda kulda tahan. Teadsin, et suudan seda!» meenutas Pintsaar, kes juba enne võistlust uskus, et suudab 14 meetri ligi hüpata. Lõpuks edestas ta teiseks jäänud rumeenlannat Cristina Sandud 28 sentimeetriga. Kolmandaks jäeti 13.55ga sakslanna Jenny Elbe.
«Liane näitas, et temas on sisu. Ta näitas, et suudab end vajalikul hetkel kokku võtta. Ta on tublisti treeninud ja vääris seda võitu. Hästi tubli!» rõõmustas Kersti Viru.
See oli piiga senise karjääri tähtsaim võit. Mitte kunagi varem polnud ta omaealiste tiitlivõistlusel triumfeerinud. Kaks aastat tagasi sai ta Ostravas toimunud noorte MMil 12.67ga kaheksanda koha. Kullast jäi toona natuke vähem kui meeter puudu.
Nüüd on ta aga kahe aastaga oma tulemusele üle meetri lisanud ja omaealiste Euroopa parimaks tõusnud. Milles peitub piiga saladus? «Sihikindel töö ja head kehalised eeldused. Tema arengule on kahtlemata kaasa aidanud ka koostöö Kaire Leibakuga. Koos on neil hea areneda,» selgitas Mehis Viru, kes treenib mõlemat piigat.
Kui kaht sportlast võrrelda, siis on Leibak Viru sõnul märksa emotsionaalsem. Pintsaar aga vaikne edasipürgija.
Ka Pintsaar ise tunnistas, et Leibak on tema jaoks suur eeskuju. Koos on hea treeninglaagrites käia ning koormuseid kannatada. Üha kõrgemate eesmärkide poole püüelda ning uusi tippe vallutada. «Kuna Kaire oli suuteline samal võistlusel võitma (Leibak võitis 2007. aastal U20 EMi – toim), siis tahtsin ka sedasama. Väga hea, et saame koos harjutada. Meile mõlemale tuleb see kasuks,» arutles Pintsaar, kes tegelikult on alles kolm aastat Leibaku treeningpartner olnud.
Enne seda harjutas ta Elvas oma esimese treeneri Margit Aidla juures. Pärast põhikooli Elvast Tartu Kivilinna gümnaasiumisse tudeerima asudes seisis aga paratamatule ees ka treenerivahetus. Kuigi, mis seal salata, Pintsaare esimene valik olnuks hoopis Audentese spordikool, kus teda kesiste tulemuste tõttu vastu ei võetud.
Artikli täisversiooni loe Postimehe paberlehest.