Tänavustel trekisõidu Eesti meistrivõistlustel lõi särama noor Eerik Idarand, kes sprindidistantsil edestas lausa OM-meest Daniel Novikovi. Trekisõit pole aga ainuke ala, milles Idarand tippe vallutab.
Kahe ala vahel pendeldava Idarandi raske otsus
/nginx/o/2022/02/28/14397097t1hbcd3.jpg)
30. juuli 2009, 23:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõepoolest, lisaks sellel, et Idarand domineerib täielikult U-18 vanuseklassis ja pakub juba konkurentsi ka Eesti parimale ovaalrajamehele Novikovile, on ta kiiruisutamises kuuekordne Eesti rekordiomanik. Lisaks on ta ainuke eestlane kellel on kiiruiskudel sõidetud täis Rahvusvahelise Uisuliidu ajanormid pääsemaks MMile. Mõlemal alal maarjamaa tipus asudes ei suuda noor eestlane aga valikut ühe või teise kasuks langetada. Selge on, et päris tippu jõudmiseks mõlemale keskenduda ei saa.
«Praegu teen endiselt talvel uisutamist ja suvel rattasõitu. Otsust, kummale pühendun, pole veel teinud,» märkis Idarand, kes sõidab septembris juunioride trekisõidu maailmameistrivõistlustele Moskvas. «Väga hea koht MMil ehk lihtsustaks minu valikut, kuid usun, et otsusega läheb aasta-kaks aega..»
Küll aga tunnistas Idarand, et jalgrattasõitu on tänases Eestis veidi mõistlikum sõita, kuna konkurents on tugevam. Pealegi pole taliala harrastamiseks Eestis piisavalt häid tingimusi ning pendeldada tuleb pidevalt Soome ja Saksamaa vahet.
Kuigi Idaranan puhul on tegemist tõelise imemehega, on ajaloost temasuguseid näiteid tuua veelgi. Maailma absoluutsetest tippudest on ka näiteks hollandlased Jan Bon ja Jaap Eden teinud mõlemat ala, viimane kusjuures sai omal ajal mõlemal alal MM-tiitli omanikuks. Idarand tunnistas, et mõnes mõttes on need spordialad sarnased.
«Esiteks ei kattu hooajad omavahel, kuna ühe põhitegevus toimub suvel ja teisel talvel,» selgitas Idarand. «Pealegi on vajaminevad tüüplihased samad, jalad peavad olema tugevad. Trekimeestel on vaja muidugi ka ülakeha kallal kõvasti töötada.»
Artikli täisversiooni loe Postimehe paberväljaandest.