/nginx/o/2009/08/13/221084t1h9fdd.jpg)
Laanmäe sportlaskarjääri algus sarnaneb paljude tippatleetide omaga. Varem tegeles mees paljude aladega ja jõudis odaviske juurde suhteliselt juhuslikult. Septembri lõpus 20-aastaseks saav Laanmäe mängis nooruses korvpalli, sõitis motokrossi, käis ratsutamas ja kergejõustikutrennis. Oda võttis Berliini MM-koondise pesamuna kätte 11-aastaselt.
«Mu kehalise kasvatuse õpetaja ütles päev enne võistlusi, et kui tunnis 30 meetrit viskan, võetakse mind kaasa. Viskasin pool meetrit vähem, kuid see väike puudujääk andestati. Järgmisel päeval tulin oma vanuseklassis Valgamaa meistriks tulemusega 43.10,» muheleb Tõrvast pärit Laanmäe.
Odaviskajana leidis Laanmäe ennast alles põhikooli lõpus, kui hakkas Heiti Annuse käe all rohkem visketrenni tegema. Ühel võistlusel jäi poiss silma Eesti odaviske grand old man’ile Toomas Merilale, kes kutsus noormehe Audentesesse õppima ja treenima, mispeale ta otsustaski spordikooli kasuks. Edasine areng odaviskajana on olnud märkimisväärne.
Pärast tänavusi kuldseid meistrivõistlusi on 184-sentimeetrine Laanmäe juba kohalike tippatleetide nimekirjas. Ajalehed tõstsid noore odamehe esikülgedele, rääkides superüllatusest odaviskesektoris. «Ma ei tea, kas saab pidada üllatuseks 78-meetrist viset, arvestades, et hooaja alguses olin visanud 77 meetrit,» on Laanmäe nõutu. «Võrreldes teiste Eesti meestega olin tegelikult tõesti üllatavalt hea.»
Ometi ei tee võrdlus meestega täiskasvanute tiitlivõistluste debütanti rõõmsaks. «See häirib, et mind pannakse meestega ühte patta ja tulemusi vaadatakse skeptiliselt. Keegi ei mõtle sellele, et olen omavanustest üks maailma paremaid,» pahandab sügisest TTÜsse ärindust õppima asuv Laanmäe. «Olen kuulnud lõõpimist, et mida ta sinna MMile läheb tõeliste odameeste vastu oma marki täis tegema. Isiklikult arvan, et noores eas maailma parimatega koos võistlemine annab tohutu motivatsioonilaengu edasi püüdlemiseks.»
Loe artikli täisversiooni Postimehe paberlehest.