«Selline asi teeb kurvaks. Vorm on väga hea, aga välja tuli kõik nagu ikka…» nentis Niit. «Jalad polnud siin jooksmiseks valmis.»
Veerandfinaalist loobumise otsus ei langenud sugugi kergekäeliselt. Pärast hommikust esimest ringi veetis Niit aega Eesti koondise meditsiinipersonali hoole all. Doktor Mihkel Mardna ja füsioterapeut Indrek Tustiti üritasid sportlase jalga jooksukõlbulikuks turgutada, ent abi sellest polnud. Jooksuliigutusi tehes tundis Niit jalas ikkagi valu.
Seepeale võtsid Mardna ja Tustit vastu otsuse, et ei soovita Niidul jooksurajale minna. «Vasaku reie painutajalihasesse tekkis spasm. Sarnane vigastust tabas teda ka Eesti meistrivõistlustel, ent nüüd on asi tõsisem,» selgitas Mardna ning lisas, et otsuse langetamisel tuleb lähtuda kainest kaalutlusest. «Poolfinaali pääsemiseks peaks ta jooksma Eesti rekordi, sellise jalaga ta seda ei suuda. Küll aga võib aga vigastus muutuda tõsisemaks.»
Mardna meenutas, et sarnase trauma küüsis vaevelnud rootslannast kuulsus Carolina Klüft eiras arstide soovitust ning vigastas jalga nii tõsiselt, et pidi minema operatsioonilauale. Pole kindel, kas ta sellise jalga enam kaugust hüppabki.
Tõsised argumendid osutusid Niidu veenmiseks piisavateks – ta tegi küll õhtul stardieelse soojenduse, ent teatas seejärel oma loobumisest.
Hommikuses eeljooksus piisas Niidul kolmanda koha hõivamiseks ajast 21,21. Pärast finišit kompas ta käega reie tagakülge. Ajakirjanike ette astudes teatas Niit valusa tõe: «Midagi kiita pole… 30 meetrit sain joosta, siis oli jokk.» Siis avaldas ta veel lootust, et jalg saab õhtuks korda. Mardna tehtud süst võttiski valu vähemaks, ent nagu hiljem selgus, mitte piisavalt.
Vaatamata tagasilöögile, ei kuulutanud USAs õppiv Niit hooaega lõppenuks, vaid andis kodustele fännidele lootust, et sel suvel saab teda veel rajal näha. «Tallinna õhtumiitingul proovin 400 meetrit,» lubas ta järgmisel teisipäeval kadrioru staadionil rajale olla.