Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2073965t1h2c83.jpg)
Vähemalt ühe mõõdetava kriteeriumi poolest on BC Kalev/Cramo treener Aivar Kuusmaa nüüd eespool Tiit Sokust, kes treenib Dalkia/Nybitit: tal on treenerina Eesti meistritiitel olemas, Sokul mitte. Kuigi just Sokku on peetud viimaste aastate parimaks Eesti korvpallitreeneriks ning ka kõikide muude saavutuste poolest on ta ikka Kuusmaast eespool olnud.
Ei meenu, et ükski treener oleks mõnel hooajal nii palju kõikjalt taguda saanud kui Kuusmaa seekord. Eurosarjas võitis BC Kalev/Cramo vaid ühe mängu, Balti Liigas tähendas finaalturniirilt välja jäämine läbikukkumist. Ja siis see, et Ardo Ärmpalu ei oska mängida, liiga palju on vahetusi ning välismängijad viilivad.
Kiita sai Kuusmaa vaid antropoloogidelt selle eest, et avastas senitundmatu, t-tähega hiinlasetõu.
Kuusmaa tunnistas ise, et pole veel päris treener. Aga see on aus tunnistus ja tegelikult peaksid niimoodi ütlema paljud, hoolimata sellest, et nime poolest paarkümmend aastat justkui treener oldud. Kui palju üldse juletakse Eesti korvpallis midagi enda kohta tunnistada?
Seni oli Sokk ainus, kes Nõukogude Liidu meistritiitli saanud meestest treenerina jätkas. Nüüd tulevad kaaslased järele. Korvpalliametnikuks või klubijuhiks ei ole veel keegi neist hakanud, aga kui peaks, siis ilmselt väga kõva motivatsiooniga. Ootame huviga esimest.
Ahjaa, ühes õiges korvpallikommentaaris tuleks ju hoopis kiruda välismängijate mängitamist, eestlaste ülemaksmist ja kindlasti lajatada Riho Soonikule. Aga kas on juba sündinud need noorkorvpallurid, kes tahaksid ükskord ka ise mõne siin patsutava wannabe-Jordani üle mängida ja kelle mängu puhul ei saa rääkida Sooniku tapatööst Eesti korvpalli kallal?
Lugupeetud asjapulgad, kui te ei suuda kasvatada kõrgelt motiveeritud ja oskustega pallureid ja otsite vaid põhjuseid, miks neid endiselt ei ole, tehke palun midagi muud! Liiga lihtne on veeretada kõik hädad Salumetsa-Sooniku kümne aasta taguse projekti kaela.
Selles, et Eesti korvpalli seis on mage, ei kahtle praegu keegi. Kuid usku Eesti korvpalli taastõusu annavad hetkel kõige rohkem need 7200 pealtvaatajat viimasel mängul Tallinnas ja 3000 Tartus. Need, kes ootasid vihmasajus spordisaali ukse taga piletisabas. Kes ikka veel loodavad ja usuvad.
Usku annavad needki, kes internetiportaalis Delfi rohkem või vähem asjalikult, kohati labaseks minnes, aga igal juhul südamest kõige selle üle diskuteerivad.
Aga Sokule edu, sest ega ta ju Sumole alla jääda kavatse.
Sumo Aivar Kuusmaa hüüdnimi