Mida ühist on teivashüppaja Jelena Isinbajeval, kaugushüppaja Irving Saladinol, kuulitõukaja Tomasz Majewskil ja kettaheitja Gerd Kanteril? Õige vastus: nad kõik tõugati Berliini MMil troonilt. Ükski neist ei suutnud MMil võidukursil jätkata.
Olümpiavõitjad loovutasid MMil oma trooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Öeldakse, et võidust ei õpita suurt midagi, kaotustest aga alati. Need, kes Pekingis kaotasid, tegid kõik selleks, et Berliini MMil tugevamana tagasi tulla. Et võtta revanš ja korvata olümpial kullata jäämine.
Need, kes Pekingis triumfeerisid, tunnetasid paratamatult teatud pingelangust. Nelja aasta tähtsaim kuldmedal oli neil juba taskus. Sama on tunnistanud ka Kanter, kelle sõnul on teatav pingelangus võidumeestele tavapärane.
Isinbajeva pisarad
Meeste kettaheide, kaugushüpe, kuulitõuge ja naiste teivashüpe pole ainukesed alad, kus olümpiavõitjad troonilt tõugati. See nimekiri on märksa pikem.
Kolmikhüppaja Nelson Evora, odaviskaja Barbora Špotakova, kettaheitja Stephanie Brown Trafton, 400 meetri jooksja
Christine Ohuruogu, 110 meetri tõkkejooksja Dayron Robles, 800 meetri jooksja Pamela Jelimo ja kaugushüppaja Maurren Higa Maggi. Ühtekokku ei suutnud 31 Pekingi olümpiavõitjat Berliini MMil triumfeerida.
Kahtlemata oli eile lõppenud Berliini MMi suurimaks üllatuseks teivashüppaja Jelena Isinbajeva troonilt kukkumine. Võistlus algas tema jaoks nii nagu ikka – oma esimest hüpet pidi ta ootama ligi tund aega, sest selleks ajaks kui tema alustas, oli enamik juba lõpetanud.
Võistluse lõpp oli aga sootuks teistsugune kui tavaliselt. Teivashüppe viimaste aastate kuninganna ei suutnud ületada algkõrgust 4.75 – mis tavaliselt on tema jaoks üksnes formaalsus – ning pidi leppima lõppvõistlusel viimase kohaga.
See oli nii tema kui ka paljude teiste jaoks suur šokk. Ka venelannal endal ei jagunud juhtunu kohta sõnu. «Ma ei osanud seda oodata. Mul pole sellele ühtki seletust,» avaldas pisarates maailmarekordiomanik pärast võistlust. «Arvan, et see kaotus õpetas mulle nii mõndagi. Usun, et see motiveeris mind tugevamana tagasi tulema. Mind ei tasu veel maha kanda.»
Sama täbaralt läks kaugushüppaja Irving Saladinol, kes astus lõppvõistlusel kolmel katsel üle ja tulemust kirja ei saanudki. Suure pettumuse tõttu otsustas ta oma võistlushooaja päevapealt lõpetada. «Kahju. Tundsin ennast suurepäraselt ja olin võistluseks valmis. Mul pole juhtunule mingisugust seletust,» vangutas Saladino pead.
Tema asemel krooniti võitjaks hoopis ameeriklane Dwight Phillips, kes jäi Pekingi olümpiast kehva vormi tõttu kõrvale. Toona ei mahtunud ta isegi USA koondisesse.
Naiste odaviskes krooniti maailmarekordiomaniku Špotakova asemel võitjaks 37-aastane sakslanna Steffi Nerius, kelle tiitel tuli isegi talle endale üllatusena. Samamoodi nagu kõikidele sakslastele. «Kodupubliku ees võitmine on unistuse täitumine. Tegin oma rahva uhkeks,» sõnas Nerius, kes lõpetas selle tiitlivõistlusega oma karjääri.
Idowu nuttis
Meeste kolmikhüppes sai Evoralt revanši inglane Phillips Idowu, kes Pekingis kaotas kulla vaid viie sentimeetriga. Just tema oli nende seas, kes tundis OMil kõige suuremat kaotusvalu. Nüüd võitis ta Evorat 18 sentimeetriga. Võit missugune. «See oli minu jaoks nii emotsionaalne võit, et hakkasin lihtsalt nutma. Tahtsin seda tiitlit nii väga,» sõnas Idowu pärast võistlust.
Muidugi oli ka neid, kes suutsid oma tiitlit kaitsta – sprinter Usain Bolt, odaviskaja Andreas Thorkildsen, teivashüppaja Steven Hooker, vasaraheitja Primož Kozmus, naiste 400 meetri tõkkejooksja Melanie Walker ja 5000 meetri jooksja Kenenisa Bekele. Tiitlit kaitses ka kuulitõukaja Valerie Vili.
Ent oli ka teisi põhjuseid, miks Pekingi olümpiavõitjad Berliini MMil võidukursil ei jätkanud. Näiteks kõrgushüppaja Tia Hellebaut tegi aastase pausi, sest sai emaks. Kolmikhüppe olümpiavõitja Francoise Mbango Etone otsustas alavormi tõttu MMist loobuda.
Kõrgushüppaja Andrei Silnov ja kümnevõistleja Brian Clay jäid kõrvale aga vigastuse tõttu.
Miljonärist vasaraheite maailmarekordi omanik
Pekingi olümpia vasaraheite esikolmik erines Berliini MMi omast kardinaalselt. Mitte ükski kolmest medaliomanikust ei suutnud Saksamaal poodiumile tõusta.
Võitjaks krooniti hoopis poolatar Anita Wlodarczyk, kes Pekingis leppis alles 6. kohaga. See oli poolatari esimene tiitlivõistluste medal. Ent see medal oli ühe aspekti poolest veelgi erilisem – ta võitis selle maailmarekordit tähistava 77.96ga.
Berliini olümpialt lahkus 24-aastane piiga rohkem kui 1,6 miljoni krooni võrra rikkamana, sest maailmarekord tõi talle sisse 100 000 dollarit ja kuldmedal 60 000 dollarit.
«See on mu elu kõige õnnelikum päev. Võitsin kuldmedali ja sain enda nimele maailmarekordi. Pärast teist heidet olin üsna kindel, et keegi ei suuda sellele lähedale pääseda. Olen praegu maailma kõige õnnelikum inimene,» sõnas poolatar, kes oli pärast maailmarekordit nii õnnelik, et väänas hüpeldes jala välja. Järgmistest katsetest oli ta sunnitud loobuma.
Varasem maailmarekord kuulus 77.80ga venelanna Tatjana Lõssenko nimele ning oli püstitatud 2006. aastal Kadrioru staadionil. (PM)