/nginx/o/2013/09/05/2098279t1he90f.jpg)
Jutud eesti mehe hilisest arengust on enesepett, sest «kaheksakümnendike» probleem ei ole mitte füüsiline valmisolek, vaid mänguline ühekülgsus, leiab Eesti Raadio ajakirjanik Tarmo Tiisler.
Millel põhinesid korvpalli EM-valikturniiri eelsed arutelud lätlaste alistamisest ja finaalturniiri kohast? Ajaloolistel mälestustel ja soovunelmatel, mitte reaalsel hetkeseisul. Praegune Eesti korvpallikoondis mängis välja peaaegu maksimumilähedase tulemuse, seda nii tabeliseisult kui ka mängu kvaliteedilt. Sest meie tase ongi praegu selline ja mitte grammigi parem.
Lõppenud tsükli kõige olulisem näitaja polnud mitte see, kas suudame ära võtta mängulõpud (kuigi nende võtmise vastu pole kellelgi loomulikult midagi), vaid mängu üldine kvaliteet.
Statistika ütleb meile ühelt poolt, et horvaadid mängisid siin pooliku koosseisuga ja mängu tulemusest ei sõltunud neil midagi. Teiselt poolt võime jälle tõdeda, et ei eelmisel ega ka üle-eelmisel aastal ei saanud me tabelisse kaht võitu, vaid piirdusime ühega.
Kusjuures kaks aastat tagasi mängisime ja kaotasime Taani masti Hollandile nii Gert Kullamäe, Martin Müürsepa kui ka Rauno Pehkaga ja pingil polnud mitte «lihasuretaja» Tiit Sokk, vaid «kui-oled-vaba-siis-pane» Heino Enden.
Statistika ütleb aga sedagi, et seitsmekümnendate põlvkond tegi «oma» enam-vähem ära. Kaheksakümnendate oma mitte. See on väga suur mõtlemise koht, sest vastastel olid tegijateks just need, kelle sünniaasta kolmas number on kaheksa. See ongi põhiküsimus, miks ei ole sellest kümnendist tulnud seni ühtegi, kellest kirjutataks ka mujal kui ajakirjas Basket.
Jutud eesti mehe hilisest arengust on enesepett, sest «kaheksakümnendike» probleem ei ole mitte füüsiline valmisolek, vaid mänguline ühekülgsus. Tahtmist on neil kuhjaga ja eneseusku ka, vähemalt seni, kuni kolm esimest liigutust untsu pole läinud.
Äkki peaks sellel teemal veidi endaga aru pidama ka need treenerid, kelle viimase kuu jututeema on Soku väidetav miljonipalk ja kelle arvates ei saanud seekord rallit sõita vaid ebaõnnestunud taktikavaliku tõttu.
Loomulikult võiks praegu mänginud-juhendanud seltskonna laiali saata ja võtta järgmised (või koguni eelmised!!!). Jääb vaid lahendada pisiasi, et kes oleksid need järgmised.
Jutt ei ole asendamatutest inimestest, ma lihtsalt veidi kahtlen, kas mõni muu mängija ja treener oleks kahe kuuga suutnud tõsta meie baastaseme näiteks samale pulgale Lätiga.
Lõppenud valiktsükli kõige olulisemaks osaks oli pilt sellest, mis ootab meid ees eeloleval viiel kuni seitsmel aastal. Kui enam isegi ei spekuleerita Müürsepa ja Kullamäe kaasalöömise üle. Praegu lubas see pilt meil võita õnnega pooleks nõrgendatud Horvaatiat ja läbi häda Taanit. Aga ikkagi võita.
Ah et miks võrdlus karuga? Sest kumbagi pole pikka aega näha olnud, aga kindlasti teatakse, et nad mõlemad on olemas. Ja mõlemast saab kogu aeg rääkida.
Korvpalli EM A-divisjoni valikturniir
A-grupp: Rootsi Bulgaaria 79:50 (Ringstrom 23 Stoykov 14), Ukraina Poola 80:74 (Peerov 18 Korytek 19). Lõppjärjestus: Poola 4 võitu 2 kaotust, Rootsi 3-3, Ukraina 3-3, Bulgaaria 2-4.
B-grupp: Portugal Iisrael 69:49 (Evora 27 Halperin 11), Bosnia ja Hertsegoviina Makedoonia 75:72 (Henry Domercant Vrbica Stefanov 27). Lõppjärjestus: Portugal 4-2, Makedoonia 3-3, Bosnia ja Hertsigoviina 3-3, Iisrael 2-4.
C-grupp: Tehhi Venemaa 55:68 (Prasil 15 Dmitrijev 14), Ungari Belgia 75:59 (Nemeth 18 Mbenga 24). Lõppjärjestus: Venemaa 5-1, Tehhi 4-2, Ungari 2-4, Belgia 1-5.
D-grupp: Läti Taani 78:66 (Cipruss 28 Andresen 20). Lõppjärjestus: Horvaatia 5-1, Läti 4-2, Eesti 2-4, Taani 1-5.
EM-finaalturniirile pääsesid Poola, Portugal, Venemaa, Tehhi, Horvaatia ja Taani. Ülejäänud meeskonnad mängivad tuleva aasta augustis lisavalikturniiri, mille võitja pääseb finaalturniirile ning kaks viimast langevad B-divisjoni.
Varasemate tulemuste põhjal olid 2007. aastal Hispaanias toimuva finaalturniiri pääsme taganud Kreeka, Hispaania, Türgi, Prantsusmaa, Leedu, Itaalia, Serbia, Sloveenia ja Saksamaa.