Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2140223t1he53e.jpg)
Rahvusvahelise ergomeetrisõudmise Alfa 2007 finaalis suutis üle pika aja meesteklassi võidu koju jätta Tõnu Endrekson, kes alles lõpuspurdiga võitis esikoha kahekordse maailmameistri kanadalase Adam Kreegi ees.
Eesti soost Kreek, kes on tulnud nii 2002. kui ka 2003. aastal Kanada kaheksapaadis maailmameistriks, jäi võidust ilma tõenäoliselt väga äkilise alguse tõttu . Eesti parim ergomeetrisõudja Endrekson rajas taktika hoopis ühtlasele sõidule. «Ma nägin seda Kreegi eelsõitu, kus ta läks väga metsikult minema,» rääkis võitja. «Minu plaan oli, et lähen finaalis temaga koos minema, aga ta ei pea lõpuni vastu.»
Võiduaeg 2.45,5 oli kanadalase omast parem 1,1 sekundit. «Ma ise olen väga üllatunud, et selline aeg pärast haigust tuli,» ütles külmetusega kimpus olnud Endrekson. «Eelsõit oli ikka väga raske, sellepärast panin finaalis ergomeetri kergema raskusastme peale ega tõmmanud end kinni.»
Sõi metsas marju
Kreek ise allajäämise pärast väga ei kurvastanud ning meenutas hoopis aega, kui ta neli aastat tagasi päritolumaa Eestiga esimest korda tutvust käis tegemas. «Läksin linnast välja metsa, kus oli äärmiselt ilus,» jutustas ta. «Korjasin seeni ja marju väga hea oli,» ütles ta ning näitas kahe käega lõbusalt vehkides, kuidas metsaande suhu ajada.
Eesti sõudjate tegemistel püüab Kreek silma peal hoida. «Teadsin Jüri Jaansoni sõite ühesel ja ka Eesti neljast paati,» rääkis ta. «Nad on tihti finaalis või B-finaalis, sest Eesti neljane on ikka tipus olnud.»
Enda tulevikust rääkides annab Kreek mõista, et tema soov on jõuda Pekingi olümpiale ükskõik millises paadis. «Kanada kaheksases olin enne, aga sel suvel ükskõik,» rääkis ta. «Väga palju on lahtine ning ka treeneril on oma sõna öelda, kus mind vaja on.»
Allar Raja järel neljandana lõpetanud vanameister Jüri Jaanson tunnistas, et Alfal sõidetav distants 1000 meetrit oli tema jaoks pisut lühike ning võistluse lõpuks hakkas ta alles soojaks saama. «Oma kontrolltulemused tegin ära, järelikult kere veel kannab,» arvas ta.
Keeruline otsus
Et Jaansoni trump peitub heas võhmas, möönis ta ka ise. «Nooremad on särtsu täis, aga eks ma omal ajal panin samamoodi siuh-siuh,» rääkis ta. «Praegu tuleb rahuliku pika tõmbega ainult viuh!» demonstreeris Jaanson tehnikat. «Ma usun, et teate väga täpselt, milline on Jaak Mae lihas võrreldav minu omaga võimas, kestev, aga särtsu ja kiirust ei ole.»
Eesti sõudekoondisel seisab nüüd ees kahenädalane veelaager Hispaanias Sevillas. Ühestel paatidel alustatakse harjutamist kevadisteks katsevõistlusteks. Tänavu komplekteeritavad paadid peavad näitama võistlustel head tulemust, et lunastada olümpiapääse. Eesti edukaima paarisarvulise neljapaadi koosseis on veel etteaimamatu. Esimene õigus välja pakkuda uus koosseis on treener Tatjana Jaansonil. «Ta on küllalt keerulises olukorras, sest praegune neljane on tema abikaasata, kes tahab ka pääseda sinna neljasesse,» rääkis Eesti sõudekoondise peatreener Jaan Tults.
Kui eelmisel aastal istusid lisaks Endreksonile ja Andrei Jämsäle paati Allar Raja ja Igor Kuzmin, siis tänavu on mullu haigestunud Jaanson ning tüli tõttu treeneriga lahkunud Gulov neljapaadi kohtadele kibedad nõudlejad. «Reglement ei ole sama, et katsevõistluste üheste võitja valib endale paarilise,» ütles Tults. «Vajadusel sõidetakse veel kahestel ja treenerid otsustavad üksmeelselt.»
Treenerid tahavad parimat
Selleaastase muudatuse tingib Pärnu ja Narva treenerite soov komplekteerida neljapaat võimalikult tugevaks. «Tatjana Jaanson on tõestanud end tipptreenerina ja teda soosib ka õnn,» rääkis Tults. «Väga lihtne oleks olnud, kui teised treenerid oleks nõustunud okei, sina, Tatjana, otsustad, kes kuhu läheb.»
Et pühasse lehma ehk paarisaerulisse neljapaati kandideerivad ka sõudetreenerite Sergei Gluko ja Matti Killingu hoolealused, tahavad nemadki otsustamises sõna sekka öelda. «Nad tahavad teada, kuidas paatkond koostatakse,» rääkis Tults, «Gluko küsib pärast näiteks, miks Kuzmin välja tõstetakse. Me ei jõudnud paremale järeldusele, kui et peame ikka katsevõistlused tegema.»
Neljapaadi ideeline liider Tõnu Endrekson sõidaks selgi hooajal hea meelega eelmise aasta MMi pronksise koosseisuga. «Seesama neljane istus mulle väga hästi, tundsin end seal suurepäraselt,» ütles ta.
Tagasitulija Jaanson tervitab konkurentsi ning lubab kevadisel katsumisel oma sõna sekka öelda. «Hiljem tahaks moodustada meeskonna, millega teha suvel hea tulemus, mis võiks olla parem kui paari viimase aasta resultaadid,» vihjas ta kulla- või hõbedamõtetele maailmameistrivõistlustelt. 41-aastane olümpiahõbe ei pelga, et vanus temalt ansse röövib. «Paneb kulmu kergitama, kui loed lehest mõne sportlase juttu, et ta juba vana mees,» imestas Jaanson. «Mina ei ole vanamees.»
Jaanson treenib suusamaratonideks
Jüri Jaanson valmistub eelolevaks sõudehooajaks hoopis suuskadel. Tänavu kavatseb ta läbi sõita nii Tartu maratoni kui ka Vasaloppeti. Jaansoni usku maratoni toimumisse ei kõiguta isegi tänavune krooniline lumepuudus. «Andsin ilmataadile korralduse kätte, et veebruari alguseks olgu lumi maas,» naeris ta.
Hoolimata rohetavast Eestimaast on Jaanson oma lumised suusakilomeetrid juba kätte saanud. «Käisin Põhja-Soomes lumel suusatamas,» rääkis ta. «Ühel päeval sain ka Raul Olle ja Meelis Aasmäega koos treeningut teha, mis oli hea vaheldus. Suutsin nende jalutamissammu isegi kaasa teha.»
Kuulsa Vasaloppeti 90 kilomeetrit Jaansoni ei heiduta. Varasematel aastatel kahel korral osalenud sõudja lõikab maratonist kasugi. «Vasaloppet on sõudmiskalendris sobivas kohas viimane tühjendustreening, pärast mida on hea jälle sõudmisele keskenduda,» lausus ta. «Ehkki noorema põlve mehed ei ole siin nii suusafännid, peaks meie kultuuriruumis talvel ikka ka suusakepid kätte võtma, mitte ainult aere tirima.» (PM)
Alfa 2007
Mehed
1. Tõnu Endrekson 2.45,5
2. Adam Kreek (Kanada, pildil) 2.46,6
3. Allar Raja 2.48,3
4. Jüri Jaanson 2.48,4
5. Vladimir Latin 2.49,5
Naised
1. Jevgenia Rõndina 3.26,8
2. Helen Tinkus 3.30,6
3. Sille Vaiksaar 3.32,1
4. Jurgita Vaidelyte (Leedu) 3.32,3
5. Kalli Meriste 3.37,9
Tüdrukud
1. Kaisa Pajusalu 3.16,4
2. Jevgenia Rõndina 3.22,0
3. Andra Gervyte (Leedu) 3.30,4
4. Veronika Bõstrova 3.32,2
5. Lina Gineityte (Leedu) 3.37,3
Poisid
1. Dairis Adanaitis (Läti) 2.55,4
2. Martin Neerot 2.56,3
3. Antanas Zitinevicius (Leedu) 2.56,9
4. Kaur Kuslap 2.57,3
5. Uldis Odins (Läti) 2.57,4