Hääletuse lõpuni on jäänud

Juhtimisvead ja valed otsused viisid Kalevi pankroti äärele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Rein-Vello Ojavere

FOTO: Sille Annuk

Spordiselts Kalevi ees seisab ränkraske ülesanne: kahe kuuga tuleb leida lahendus, kuidas täita 27 miljoni kroonini ulatuvad kohustused.



Just nii otsustas eile pärastlõunal kogunenud Kalevi üldkogu. Kohati tuliseks kiskunud koosoleku sõnavõttudest ilmnes, et vastasel korral ähvardab rohkem kui sajandipikkuse ajalooga ühendust pankrot.



Kalevi hädade juured ulatuvad aastate taha, kui amortiseerunud ujula asemele hakati Tallinna ehitama Kalev Spa veekeskust ning samal ajal alustati kahe suure kinnisvaraprojektiga: kunagise Kalevi kergejõustiku kilehalli krundi hoonestamine ja Pärnu staadioni renoveerimine.



Paraku osutus ärimees Jaan Manitskiga kahasse ehitatud veekeskuse maksumus plaanitust suuremaks, ülejäänud kinnisvaraobjektide arendus takerdus aga seetõttu, et detailplaneeringute kinnitamisega venitati.



Laenude võtmise ning tõrgete tõttu tekkinud võlgade likvideerimiseks astus Kalevi peasekretär Rein-Vello Ojavere samme, mis probleemide lahendamise asemel muutsid olukorra raskemaks, ning kohustused aina kasvasid. Seis olevat koguni nii hull, et võlausaldajad soovivad kohtutäituri kaudu algatada Tõnismäel asuva Kalevi peahoone sundmüüki.



Väidetavalt said Kalevi juhatuse liikmed Ojavere tegevusest teada alles poolteist kuud tagasi ning seejärel pidi 40 aastat Kalevis töötanud mees suurema kärata lahkuma. Eile kutsuti ta moraalse kahju tekitamisele viidates tagasi ka juhatuse liikme kohalt. Rahalisest kahjust polnud selles otsuses sõnagi.



«Probleemide tekkimisel on mitu põhjust, ent viga oli ka minu liigses usalduslikkuses. Arvasin, et kõik käib nii, nagu partneritega kokku lepime. Paraku leidub lepingutes nii palju igasuguseid konkse,» sõnas Ojavere. «Ma ei osanud neid kõiki näha. Olen ju erialalt sporditöötaja, mitte majandusinimene.»



Ojavere sõnul näis esialgne arendusplaan väga hea ning raha oleks pidanud Kalevi arvele tiksuma juba mitu aastat tagasi. Detailplaneeringute kinnitamisega viivitamine olevat aga kõik nurjanud ning Ojavere arvates on selle taga Tallinna ja Pärnu linnavalitsuse üksikute liikmete isiklikud huvid.



Kalevi esimees Peeter Kreitzberg tunnistas, et olukorra tõsiduse adumine tekitas šoki. Juba paar aastat olid juhatuse liikmed nõudnud Ojavere käest Kalevi raamatupidamise dokumente, ent veteran­ametnik oli käsu täitmisest osavalt kõrvale põigelnud. Kui paberid lõpuks siiski juhatuseni jõudsid, selgus, et Ojavere on võtnud spordiseltsi nimel suuri kohustusi – selliseidki, mille vormistamiseks tal õigust polnud.



«Nii tõsiseid otsuseid peab kinnitama üldkogu, aga Ojavere tegutses omapäi.



Juhatusele räägiti üht, aga tegelikult oli olukord hoopis teine,» selgitas Kreitzberg ning meenutas, et Ojavere jättis täitmata ka muud juhatuse otsused – näiteks eraldada suurt kahjumit tootev Kalevi ujumiskool spordiseltsi üldbilansist. «Ta pidi võtma enda kõrvale inimese, kes suudaks kinnisvara hallata, kuid ei teinud sedagi.»  



Vaatamata probleemidele nägi Kreitzberg võimalusi olukorrast välja rabeleda. Ta rõhutas, et Kalevil on vara tervikuna rohkem kui nende vastu esitatud nõudeid. Parima pääseteena nähakse Kalev Spa osaluse müüki.



Üldkogul räägiti summast, mis kataks kõik praegused võlgnevused, ent samas ei pruugi täpselt 50-protsendilise osaluse osta soovijaid olla kuigi palju. Võimalikud on ka tehingud Kalevi peahoonega, ent sellest ilmajäämist peab Kreitzberg suureks löögiks – tegu olevat märgilise tähtsusega hoonega. Midagi samasugust on nende jaoks ka Kalevi spordihall.



«Vajame peaaegu 27 miljonit ning see kõlab kosmilise summana,» möönis Kreitzberg.



Kuid isegi võlgade likvideerimisega ei muutu elu Kalevis endiseks. Normaalseks eksisteerimiseks vajab spordiselts reorganiseerimist, kuna praeguse mudeli järgi ei suudeta teenida isegi töötajatele palgaraha.



«Kogu Kalevi tegevus tuleb ümber mõtestada. Ilmselt tuleb lisaks ujumiskoolile vabaneda ka ülejäänud kahest spordikoolist. Tulevikus võiksid need olla eraldi üksused või kuuluda mõne Kalevi allaorganisatsiooni hulka,» viitas Kreitzberg tulevikunägemusele. «Senine tegevjuhtkond ei suutnud tänapäevaste oludega kohaneda.»



Üldkogul pakkus oma päästeplaani ka Ojavere, ent heakskiitu see ei leidnud.


«Kahju, et mind ei tahetud enam kaasata,» lausus enda sõnul grupi ärimeestega rahasüsti osas kokkuleppele jõudnud Ojavere. Pärast mõttepausi lisas ta, et ei julge plaani teostatavust kinnitada. «Millist kindlust saab praegu olla. Häid variante pole kusagil,» nentis tööst tagandatud mees.



Kuid miks ei pakkunud Ojavere päästeplaani veel ametis olles? «Ma ei osanud õigel ajal olukorra tõsidust hinnata,» raputas ta endale tuhka pähe. «Inimesed, kes tahavad meid aidata, on olemas.» Kreitzberg suhtus aga endise peasekretäri plaani kahtlevalt. Ta meenutas, et aastate jooksul on juhatus koruvalt kuulnud, kuidas kohe-kohe asjad lahenevad.

Tagasi üles