Narusk: arvan, et jään laskesuusatamisesse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laskesuusatamises olümpiakohta sihtiv Priit Narusk loodab laskmise suusatamisele järele aidata.
Laskesuusatamises olümpiakohta sihtiv Priit Narusk loodab laskmise suusatamisele järele aidata. Foto: Margus Ansu

Kevadel karjääris kannapöörde teinud ja laskesuusatajaks hakanud Priit Narusk sekkus suvebiatloni Eest meistrivõistlustel ka medaliheitlusesse, ent poodiumile siiski veel ei jõudnud.



Suvebiatloni Eesti meistrivõistlustel võisteldi Otepääl laupäeval sprindis ja pühapäeval jälitussõidus. Sprindis eksis Narusk kahe tiiru peale neljal lasul ja jäi napilt esimesena medalikolmikust välja, kaotades 3. koha saanud Kauri Kõivule viie sekundiga.

«Kuna meil sai nüüd just läbi kaks nädalat rasket laagrit, oli kerge väsimus sees ja ei jõudnud väga hästi sõita,» tunnistas Narusk. «Laskmine kõigub üles-alla, pole veel väga stabiilne, paar trahvi tuleb kogu aeg. Samas läheb pidevalt paremaks, ei ole päris lootusetu.»

Pühapäevases jälitussõidus tegi Narusk korraliku alguse ja oli pärast kaht tiiru Roland Lessingu järel 2. kohal. Ent esimeses püstitiirus jäid kõik märgid püsti. «Esimesed kaks tiiru tulid endalegi üllatusena, et medalikonkurentsis olin, aga kolmas tiir... ma ei hakanud üle mõtlema, ei tõstnud isegi kiirust, vaid üritasin sama rütmiga sõita,» analüüsis Narusk. «Ma ei olegi varem viit trahvi saanud, eks kunagi pidi ka see juhtuma. Hea, et nüüd ära tuli, peamine, et talvel nii ei lähe.»

Pärast viit trahvi oli võistlus Naruski jaoks sisuliselt lõppenud, kuna esikolmik oli juba püüdmatus kauguses. Kokkuvõttes sai ta kümne möödalasu juures 6. koha.
Enne alavahetamist ka varem püssi käes hoidnud Narusk tunnistas, et praegu on põhiküsimus ikkagi laskmises. «Pisiasju tuleb kogu aeg juurde,» tõdes detsembris 32-aastaseks saav Narusk. «See on niivõrd tehniline, enesevalitsus on hästi tähtis, kuna tuleb ainult ühele asjale mõelda.»

Laskmise osas on Naruskit suuresti aidanud Soome laskesuusatamiskoondise lasketreener Asko Nuutinen, kes teist aastat järjest eestlasi abistamas käib. «Asko on ülihea õpetaja, räägib lihtsate sõnadega ega aja asju minu jaoks liiga keeruliseks,» kiitis Narusk.

Murdmaasuusatamiskoondise ukse taha jäetud Narusk ei tõtta veel siiamaani end laskesuusatajaks nimetama, ent kaldub siiski arvama, et murdmaasuusatajana on tema karjäär läbi. «Ütlen ausalt – usun, et nad mind sinna enam väga ei ootagi,» lausus ta. «Kaks viimast aastat läksid murdmaas täielikult aia taha ja mind kanti maha. Praegu arvan, et jään laskesuusa peale. Aga talv on pikk, kui novembris-detsembris läheb täiesti metsa ja midagi välja ei tule, võin jaanuaris-veebruaris end jälle murdmaasuusatajana näidata.»

Pühapäeval sõidab Narusk koos teiste eestlastega Saksamaale Oberhofi, et võistelda suvebiatloni maailmameistrivõistlustel. Seejärel algab laager Ramsaus. Esimese võistluse lumel plaanib ta teha IBU karikavõistlustel novembri lõpus. Kaugem eesmärk on aga Vancouveri olümpia. «Teistmoodi pole mõtet trenni tehagi, ikka peab olümpiale mõtlema,» muigas ta.

Otepääl krooniti mõlemal päeval Eesti meistriks Lessing ja hõbeda võitis mõlemal alal Indrek Tobreluts, sprindis teenis pronksi Kõiv ja jälitussõidus Priit Viks.
-------------------------------------------

Sauele õlavalu kiuste kaks tiitlit

Otepääl suvebiatloni Eesti meistrivõistlustel nii sprindis kui jälitussõidus esikoha saanud Eesti viimaste aastate parim laskesuusataja Eveli Saue hakkas kohe pärast võistlusi koos elukaaslase Priit Viksiga Saksamaa poole sõitma, et Oberhofi lumetunnelisse harjutama minna. Päris muretu Saue meel aga pole – nimelt on taas välja löönud ka kahel eelmisel hooajal häda teinud õlavalu. «Hea on see, et võistluste ajal ei saanud ma midagi aru,» sõnas Saue.

Mullu sügisel tehti Saue paremale õlale liigesesisene hormoonsüst, ent nüüdseks on selle mõju kadunud. «Sain neli päeva laserravi ja söön tablette, eks Oberhofis ole näha, kuidas ravi mõjunud on,» arutles Saue. «Süst on ikkagi karm abinõu, see ei mõju üldiselt kõige paremini. Pärast Ramsau laagrit otsustan, kas tuleks uuesti süst lasta teha.» (PM)

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles