Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2173295t1hc6bc.jpg)
Rohkem kui 75 ujujat maailma tipptasemele aidanud inglasest asjatundja Clive Rushton pani Eesti kolleegid juba esimesel loengupäeval vaimustuma, rääkides keerulistest asjadest lihtsalt ja selgelt.
Üks Eesti edukamaid ujumistreenereid Tiit-Urmas Reiter rääkis Rushtoni esimesest ettekandest ülivõrdes. «Üle pika aja on Eestis jälle üks asjalik mees,» arutles Reiter. «Ta ei aja üldist teaduslikku mula ega blufi, vaid räägib reaalsetest asjadest. Kohe näha, et inimene on ala köögipoolega hästi kursis.»
Reiteri kinnitusel oli huvitav kuulata, kuidas Rushton laktaaditesti teeb. Juba homme võivad meie treenerid inglase näpunäidete järgi teooriat praktikas rakendada. «Oleme laktaaditesti seni pinnapealselt teinud,» lausus Reiter. «Midagi uut teada saades lähen kihevile tahan ka ise proovida ja katsetada.»
Kreekas sai medali
Eile käis 2001. aasta septembrist Uus-Meremaal leiba teeniva Rushtoni põneval loengul kümmekond Eesti treenerit. Tänasest peaks huviliste hulk suurenema. «Usun, et noortele treeneritele oleks tema jutt eriti magus ja kasulik,» nentis Reiter, kelle parimad õpilased on Natalja Hissamutdinova ja Jane Trepp.
Üksnes häid sõnu ütles mai alguseni Eestis koolitusega tegeleva Rushtoni aadressil ka meie parima meesujuja Martin Liivamägi treener Urmas Jaamul. «Nii laia ampluaaga asjatundjat pole varem Eestis käinudki,» tõdes ta. «Paari lausega tema loengut kokku võtta ei saa, kuid õpetlikku oli päris palju.»
Jaamuli sõnul kuulavad täna Rushtoni loengut ka Liivamägi ja mitmed teised Eesti ujujad. Kolmapäeval, neljapäeval ja reedel tehakse basseinis katseid. Vaevalt et ala guru soovitused järgmisel suvel Pekingi olümpiamängudel 200 m kompleksujumise finaali pürgival Liivamägil mööda külge maha jooksevad.
Rushton rõhutas Eesti ametivendadele ja -õdedele, et ujuda tuleb kogu aasta. «Peab tugevalt treenima ja korralikult puhkama,» märkis Rushton. «Kui jätad täna midagi tegemata, ei saa seda hiljem enam kuidagi korvata.»
1972. aastal Müncheni olümpiamängudel Suurbritannia värvides osalenud Rushton on treenerina maitsnud hea töö vilju nii sünnimaal, Kanadas, Kreekas kui ka Uus-Meremaal. Jaamuli sõnul läks ta Kreekasse eestlasest professori Rein Haljandi abiga.
1996. aasta Euroopa lühirajameistrivõistlustel kolmandaks tulnud Dimitris Maganas tõi Kreekale ujumises läbi aegade esimese tiitlivõistluste medali. Tulemusliku töö eest autasustati Rushtonit koguni kaks korda Kreeka spordimedaliga.
Eesti Ujumisliidu peatreener Tõnu Meijel meenutas, et mõte Rushton Eestisse koolitama kutsuda hakkas idanema eelmisel sügisel Eesti Olümpiakomitee nõupidamisel. «Olime seal koos Rein Haljandiga ja arutasime, kuidas saaks parandada meie ujumise taset,» nentis Meijel.
Raha ei lähe kaotsi
Haljand pidas Rushtoni trumbiks oskust teadmisi hiilgavalt edasi anda. «Eestis on ka häid ujumistreenereid, kuid oleme hädas sellega, et nad ei oska veenvalt esineda. Clive suudab aga kõik vajaliku lihtsalt arusaadavaks teha,» nentis Haljand.
Eesti Ujumisliidule käinuks Rushtoni kohalekutsumine ilmselgelt üle jõu, sest mehe Eesti-visiit maksab sama palju kui hea keskklassi sõiduauto. Kuid tänu Euroopa Sotsiaalfondi riiklikule arengukavale INNOVE III ei tule alaliidul tasuda sentigi.
«Võib-olla me ei näe selle koolituse tulemusi väga kiiresti,» mõtiskles Meijel. «Aga pikas perspektiivis on Rushtoni abist kindlasti palju kasu ja raha ei lähe mingil juhul kaduma. Üritame iga päev koolitusest maksimumi välja pigistada.»