Eesti ratturid loodavad MMi üliraskel rajal Taaramäele

Eesti esinumber Rein Taaramäe (punases) loodab maailmameistrivõistlusteks taastuda.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Pühapäeval peetakse Šveitsis Mendrisios maan­teerataste maailmameistrivõistlustel grupisõit.


Janek Tombakut, Rein Taaramäed ja Rene Mandrit ootab viimase sõnul elu raskeim rada.



«Tuleb tugevate meeste võistlus. Nii rasket rada polegi näinud ja kindlasti on palju mehi, kes lõpunigi ei sõida,» kommenteeris Mandri 19 ringiga läbitavat 260 kilomeetri pikkust teekonda. «Kõige hullem ongi, et pärast raskeid tõuse ei tule mitte laskumine, vaid sile maa ning taastumiseks kohta praktiliselt polegi.»



Olgu mainitud, et ühe ringi sees on kaks suuremat küngast, millest esimene on 11-protsendilise tõusunurgaga 500–600 meetri pikkune tõus. 



Mandri ongi ainuke mees, kes Šveitsi rada oma silmaga näinud. Kaaslase kirjeldused ajasid hirmu nahka meekonnakaaslasele Janek Tombakule, keda rattaliidu peasekretär Urmas Karlson pakkus MMil eestlastest võimalikuks üllatajaks.



«Ausalt öeldes kiskus Mandri räägitu mu moraali natukene alla,» naljatas Tombak, kes lisas tõsinedes siiski, et päris tõese hinnangu eesootavale saab anda siis, kui ta neljapäeval ise võistluskohta satub. «Võib-olla polnud Mandril sel hetkel korralikke jalgu all, Kui ise kohale jõuan, siis saab näha. Õige aimdus tekib siiski võistluse käigus.»



Täpselt samamoodi arvas ka äsja maailma kolme suurema velotuuri hulka kuuluva Vuelta lõpetanud Rein Taaramäe. Näitena tõi ta 2006. aastal Salzburgis toimunud MMi, millest pajatati alguses samuti hirmujutte.



«Kuigi räägiti, et võistlus saab olema üliraske, siis võitja otsustati lõppkokkuvõttes ikka grupifinišis,» meenutas Taaramäe võistlust, kus triumfeeris sprinter Paolo Bettini.



Kui tõepoolest peaks aga rada olema sama raske kui jutud selle ümber, siis võiks Tombaku sõnul eestlased loota eelkõige Taaramäele, kelle vorm peaks aga sõltuma sellest, kuidas ta oma senise karjääri pikimast tuurist Vueltast taastuda jõuab.



Taaramäe märkis, et ta kujutas ette, et Hispaania võistlus võib keele veelgi enam vestile võtta, kuid samas võib õige väsimus peale tulla hiljem. Ja nagu ta ise ütles: lähipäevad annavad seisust parema ülevaate. Liiga kõrgeid eesmärke ta endale püstitada aga ei soovi.



«Kui taastumine läheb ilusti, siis peaksin MMil päris heas vormis olema, kuid liigseid lootusi ma hellitama ei hakka,» tunnistas Taaramäe, kelle sõnul loevad ainult poodiumikohad. «Pole suurt vahet, kas ma hea vormiga saan 17. või 30. koha. Tiitlivõistlustel lähevad kirja ainult medalid. Samas, rattaspordis võib kõike juhtuda.»



Mandri ei soovinud tänamatu ennustamistööga tegelema hakata. Kuigi ta märkis, et Taaramäe pole kõvadel ühepäevasõitudel end kunagi piisavalt tõestanud, võib ta heal päeval võimete poolest ka esikümnesse sõita. Pealegi kiitis ta rahvuskaalase üsna korralikku esinemist Vueltal. Kuigi kõrget kohta lõppkokkuvõttes ei tulnud, sai sõber korraliku kogemuse võrra rikkamaks.



«Väga kahju, et ta sellel ühel etapil (9. etapp – toim) oma võimeid üle hindas, kaarti valesti luges ja end kinni sõitis. Sealt võinuks tulla väga ilus tulemus,» arvas Mandri, kellele sekundeeris Tombak. «Võib-olla ta läks liiga suurt kala püüdma, ja ka ajakirjandus puhus asja väga üles, kuid ta on alles nii noor ja suutis ilusti lõpetada.»



Ka Hispaania velotuuri alguses kuumarabanduse saanud ja sellega väikse moraalilanguse üle elanud Taaramäe leidis kokkuvõttes 74. kohaga lõppenud võistlusest midagi positiivsetki.



«Polnud hea, et kokkuvõttes liiga kõrge eesmärgi seadsin. Ma polnud selleks veel küps. Seegi hea, et püsisin kolm päeva pildis, ei jäänud etapivõidust väga kaugele ning suutsin ühel etapil meeskonnakaaslase võiduni vedada,» loetles Taaramäe, kellele tegi heameelt ka 18. etapil saadud kõrge seitsmes koht. «See on hea märk, et suutsin tuuri lõpu poole sellist minekut näidata. Paljud mehed käisid juba pärast kümnendat etappi ringi nagu zombi’d.»



Tombak, Mandri ja Taaramäe alustavad võistlemist pühapäeval, kuid eestlased on stardis varemgi. Kolmapäeval läheb eraldistardis rajale U23 mees Gert Jõeäär ning päev hiljem sama ala eliitklassis Ervin Korts-Laur. Karlsoni sõnul võib viimase esinemine anda väikse hinnangu kodustele tingimustele, kuna Korts-Laur harjutab ainult Eestis.



«Kui Korts-Laur sõidab end keskmike hulka, siis see näitab, et ka kodukamaral on võimalik midagi teha,» märkis Karlson, kelle sõnul mehe võimalused polegi nii nigelad. «Siinsetel teedel on ta näidanud korralikku keskmist kiirust (umbes 48 km/h) ning kui ta suudab paar ühikut juurde panna, võib end keskmike hulka sõita küll.»

Tagasi üles