Ässade duelli kordus – 25 aastat hiljem
24. september 2009, 08:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viis kuud kestnud võitlus, 48 partiid, tuhandeid tunde seisude analüüsimist, mäng võimete piiril… ning lõpuks otsus malematš katkestada tulemust välja selgitamata. Selline oli esimene Garri Kasparovi ja Anatoli Karpovi vaheline tiitlimatš 25 aastat tagasi.
Neil päevil on Hispaanias Valencias vanad rivaalid jälle vastakuti – tõsi, tunduvalt vanemana ning enam mitte sugugi maailma kahe parima nuputõstjana. Kasparov on tippmalest loobunud ja tegeleb Venemaa valitsusele oponeerimisega, Karpov küll maletab, kuid kuulub kõigest maailma esisaja piirile.
Loomulikult ei kesta veerandsada aastat tagasi toimunud sündmuste meenutusena peetav matš igavikuna näivad viis kuud, vaid mõne päeva ning klassikaliste ülipikkade partiide asemel mängitakse kiir- ja välkmalet. Pärast kaht esimest lahingut juhtis Kasparov 2:0.
Kuigi vaatlejad nimetavad kahe endise suurkuju taaskohtumist kogu spordiala hiilgavaks maineparandajaks, ei jälgita nende päevade jooksul niivõrd partiide tehnilisi üksikasju, kuivõrd meenutatakse 25 aastat tagasi toimunud sündmusi.
1984. aasta septembris alanud ning rekordiliselt pikaks kujunenud matš polnud lihtsalt male – mida kauem kaks suurkuju laua taga istusid, seda suuremaks muutus pinge ning lõpuks huvitusid duelli tulemusest ka need, kes tavaliselt maleuudiseid ei jälginud. Nõukogude inimestele tähendas see matš sümboolset võitlust vana ja uue vahel. Vanameelsete parteibosside lemmik oli mõistagi paipoisi staatuses tiitlikaitsja Karpov, Kasparovis nähti aga uut ja värsket tuult.
Kasparov on kaks aastat tagasi ilmunud raamatus «Male kui elu mudel» meenutanud, et Karpoviga peetud maratonmatšist saadud õppetunnid andsid talle võimaluse valitseda seda ala järgmised 15 aastat.
«Toona ma seda ise täiel määral ei adunud, kuid tegelikult oli just too unikaalne maratonmatš see, mis sillutas teed edasisele edule,» kirjutab Kasparov. «Sain teada, et andekusest üksi ei piisa. Ei piisa ka üksnes visast tööst varahommikust hilisõhtuni. Lisaks sellele kõigele on tarvis endale selgelt aru anda, milliseid meetodeid sa otsuste langetamisel kasutad.»
Toonane matš algas kõigest 21-aastasele ning mängleva kergusega tippu tõusnud Kasparovile katastroofiliselt. Üheksast esimesest partiist kaotas ta koguni neli.
Kasparov on hiljem väitnud, et just selles seisus muutis ta mängutaktikat – minnes vastuollu oma iseloomuga, hakkas ta mängima ilmetut ja ülimalt ettevaatlikku malet. Ta teadis, et pole muud teed kui vastast pikkade partiidega kurnata.
Hiljem on malespetsid arvanud, et just siis tegi tiitlikaitsja Karpov kõige suurema vea – selle asemel et jätkata noore vastase surumist, muutus temagi ettevaatlikuks. Riske vältides lootis ta lõpetada kohtumise «kuiva» 6:0 võiduga ning sellega lahendada aastateks probleemi nimega Kasparov.
Kuid järgmised 17 partiid lõppesid viigiga, siis võttis aga Karpov viienda võidu ning oli tiitli kaitsmisest vaid ühe punkti kaugusel. «See oli ülimalt ränk moment!» kirjutab Kasparov oma raamatus. «Sõnades pole võimalik edasi anda kõike seda, mida me neil päevil üle elasime. Käes oli 1984. aasta lõpp – aeg, mil ma sain lõplikult täiskasvanuks.»
Kasparov meenutas, et just sellel, kõige kriitilisemal hetkel, tundis ta kergendust: enam pole midagi kaotada, jäi vaid üle viimase hingetõmbeni vastu panna. Ainus soov oli malemaailmale tõestada, et ta oskab malet mängida. Edasi kulges kõik aeglases tempos – Kasparov sai esimese võidu 32. partiis.
Toonast olukorda iseloomustab kõige paremini mõne päeva eest ajalehes Sovetski Sport ilmunud artikkel, kus meenutatakse, et tiitlimatši käiku televisioonis kommenteerinud Aleksei Suetin ei julgenud katkestatud partiid analüüsides öelda, et Karpovi seis on lootusetu – see oleks parteijuhte pahandanud. «Partii on keerulises seisus, ent ees ootab suur võitlus,» sõnastas ta oma versiooni. Järgmine päev andis aga Karpov alla edasimänguta… See oli ta esimene kaotus Kasparovile.
Noore tiitlipretendendi võidule järgnes taas 13 viiki ja siis võitis Kasparov jälle, veel üks viik ning Kasparov vormistas juba kolmanda võidu.
Kuid niigi ajaloolise matši üllatused polnud sellega veel lõppenud. Karpovi jalgealune oli kõikuma löönud ning Nõukogude riigijuhid üritasid kõige kõrgemal tasemel mängu edasist saatust mõjutada.
Lõpuks kutsuski Rahvusvahelise Maleföderatsiooni president Florencio Campomanes Nõukogude Liidu spordijuhtide survel kokku pressikonverentsi ning teatas, et matš katkestatakse seisul 5:3 tulemust välja selgitamata. Pool aastat hiljem alustatakse aga uut, vaid 24 partiiga tiitlimatši nullist.
Kuigi see on juba hoopis teine lugu, tasub märkida, et uue matši võitis tänu viimases partiis saadud võidule Kasparov ning alustas oma 15 aastat kestnud valitsemisaega.