Mais Läti käimismeistrivõistlustel oma isiklikku rekordit ligi seitsme minutiga parandanud Margus Luik tahab Pekingi olümpial maailmale näidata, et ka Eesti käija võib kiiresti liikuda.
Õpetajast käimissõltlane sihib olümpiamänge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luik ei varja, et on seadnud endale kõrged eesmärgid. «Järgmisena tahan üle lüüa Eesti 50 kilomeetri käimise rekordi,» ütles Luik sihikindlalt. «Sellega peaksid saama täidetud ka tiitlivõistluste normid, põhieesmärk on jõuda loomulikult Pekingisse.»
Luige isiklik tippmark jääb 1975. aastal püstitatud Olav Laivi Eesti rekordile veel 11 minutiga alla, kuid mehe areng on olnud pöörane ning peagi võib 32 aastat püsinud tippmark alistuda.
«Siiani olen igal võistlusel isiklikku rekordit 57 minutiga parandanud, kuid tehnika arvel on mul varu kõvasti,» rääkis Luik. «Ka pean endale aru andma, et lõpmatuseni selline areng jätkuda ei saa.»
Rohkem kui pool oma elust käimisele pühendanud Luik on enda sõnul alast täielikus sõltuvuses. «Alguses treenisin sellepärast, et treener käskis, nüüd sellepärast, et täita oma eesmärk,» lausus Luik. «Käimine on nagu omamoodi meditatsioon, mille käigus tekivad igasugused head mõtted. Ei kujuta oma elu ilma selleta enam ettegi.»
17 aastat koostööd
Vähe leidub sportlasi, kes on algusest peale ühele treenerile truuks jäänud. Luik on poisipõnnist peale Endel Susi käe all treeninud. «1990. aastal läksin Endel Susi juurde harjutama ja tema pani alguses kõik käima,» kirjeldas Luik oma sportlaskarjääri algust. «Need, kellele ala sobib, jäävadki selle juurde.»
Eesti käimise traditsioone elus hoidev Susi mäletab Luige treeningutega alustamist väga hästi. «Ta tuli minu juurde koos ema ja isaga, kes teatas kohe, et poisil on spordis kõrged sihid,» meenutas Susi. «Margus on siiani ääretult püüdlik ja küllap ta kord oma eesmärgid ka täidab.»
Luik tõdes, et pikk koostöö käimispeensusi tundva Susiga on olnud viljakas. Selle elavaks tõestuseks on 12 Eesti meistri tiitlit. «Tundub, et olen tema all terve igaviku treeninud, kuid koostöö on alati klappinud,» ütles käija. «Olen Susilt väga palju õppinud ja selle eest ääretult tänulik.»
Üks puhkepäev kuus
Peamiselt Tallinnas treeniv noormees on eesmärgi täitmise nimel konsulteerinud ka naaberriikide treeneritega. «Põhiliselt olen kasutanud Läti ja Leedu treenerite abi, nad on mind tehnika alal väga palju aidanud,» lausus Luik.
Kümme korda nädalas treeniv Luik kogub kuus keskmiselt 400600 käimiskilomeetrit. «Olen üritanud treenida kolmel päeval nädalas kaks korda päevas, ülejäänud päevadel ühe korra päevas,» tutvustas ta treeningukava.
Puhkepäeva lubab atleet endale vaid iga kolme nädala tagant. «Veedan selle päeva võimalikult vähe energiat kulutades,» lausus Luik. «Vahel käin saunas või ujumas, kuid mõnikord ei ole isu kohe mitte midagi teha.»
Kuna käimine on ala, mis nõuab tasast maapinda, ei saa ta treenida metsas. Sellepärast võib teda näha treenimas põhiliselt Õismäe ja Mustamäe vahelistel jalgrattateedel. «Otsin tavaliselt võimalikult vähese liiklusega teid, et elu mitte ohtu seada,» ütles Luik..
Olgugi et mehel on seljataga 17 aastat kestnud sportlaskarjäär, pole ta veel kordagi loobumismõtteid mõlgutanud.
«Ma pole kunagi endale tulemuste näol pinget peale pannud, sellepärast pole ka selliseid mõtteid tulnud,» ütles Luik. «Naudin käimist ja ei võta seda kohustusena.»
Järgmisel aastal plaanib Luik Kristiine gümnaasiumis koolitööd oluliselt vähendada ja täielikult käimisele pühenduda.
Pärast seda teeb ta oma spordiaastaist kokkuvõtted. «Siis arvutan saavutatu kokku ning vaatan, kui professionaalsel tasemel jätkata tahan,» ütles Luik.
Margus Luik
Sünniaeg: 11.01.1980
Haridus: Tallinna Pedagoogikaülikool, kehakultuuri teaduskond
Saavutused: 12-kordne Eesti meister käimises, Baltimaade meistrivõistluste 3. koht
Pikkus: 176 cm
Kaal: 55 kg