Peatreener Pikkor teeb oma tööd tasuta

2006. aastal Torino olümpial 33. koha saanud Tambet Pikkor loodab ka oma suusahüppajatest õpilased kunagi olümpiamängudele viia. Foto: Raigo Pajula

Rahapuuduse tõttu suusahüppajate peatreeneri Martin Höllwarthi teenetest loobunud Eesti Suusaliit seisis raske olukorra ees – peatreenerit on vaja, aga raha pole. Mida teha?

Appi tuli endine kahevõistleja Tambet Pikkor, kes oli nõus seda tööd ka täiesti tasuta tegema. Nii ühiskondlikus korras. Nagu ta ise ütles, siis pole see kuigi raske.

Esiteks, ta teeb seda, mida naudib. Ja teiseks, enamik Eesti suusahüppajaid harjutab nagunii tema juures Otepääl, Audentese spordikoolis. Nüüd tuli lihtsalt paar kohustust laagrites ja välisvõistlustel käimisena juurde. Koormus suurenes.

Jüris tagasi

Ent see pole tema jaoks ületamatu raskus. Pigem vastupidi. «See arendab treenerina ka mind ennast. Kogusin väga palju infot ja kogemusi ka Höll­warthilt,» kinnitas kaks aastat tagasi tippspordist loobunud Pikkor.

Lõpmatuseni ei kavatse ta seda tööd tasuta siiski teha. Kevadel istub suusaliidu juhtkond maha ning otsustab, kuidas edasi minna. Kas otsida abi kogenud välistreenerilt või jätkata Pikkoriga?

Kolmedel olümpiamängudel käinud Pikkor igatahes jätkaks suurima heameelega – peatreenerina töötamine on alati üks tema unistustest olnud. Kõik oleneb aga suusaliidu rahalisest seisust ja meeste talvistest tulemustest.

Seni pole suusahüppajad nende poolest just hiilanud. Koondise edukaim on Illimar Pärn, kes mullu sai kontinentaalkarika Zakopane etapil 30. koha. Lisaks temale kuulub koondisesse Siim-Tanel Sammelselg, kes õpib ja harjutab Soomes.

Pikkori sõnul võib koondisemeheks lugeda ka Mats Piho, kes seljavigastuse käes kannatab ja – üllatus-üllatus – vahepeal tippspordist juba taandunud 32-aastast Jaan Jürist! Otepää hüppemäel spordikompleksi juhina töötav Jüris tunnistas, et salamisi on soov Vancouveri olümpiale pürgida.

Suureks takistuseks on aga töökoht ja rahaline olukord. Üksnes tippsportlasena ta ennast ära ei elataks. «Keeruline seis on. Palju tööd ja võistlused on ka juba tulemas. Aga kuna töötan hüppemäel, siis saan seal ka korralikult treenida,» kinnitas Jüris.

Tase on nõrk

Samas oli ta sunnitud tõdema, et samasugusele tasemele nagu oma tippajal – MK-etapi 15. koht – ta tõenäoliselt enam ei jõua. «Pean selle iseenda jaoks selgeks mõtlema. Siis saab edasi vaadata, kuidas jätkata. Kas hakata töökoha juures läbirääkimisi pidama või plaanist loobuda.»

Pikkor igatahes lubas teha kõik endast sõltuva, et Jüris taas tippsporti meelitada. Nagu ta ütles, võib Jürisest täitsa asja saada.

Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et suusahüppajate praegune seis on nigel. Nii raha kui ka tulemuste poolest.

Seda näitasid ka sel nädalavahetusel Otepääl peetud Eesti suvised suusahüppe meistrivõistlused, kus kahevõistlejad hõivasid kolmest poodiumikohast kaks. Päeva pikima hüppe tegi hoopis kahevõistleja Kaarel Nurmsalu.

«Meie tase on nõrk, aga poistel on sisu! Arvan, et asi läheb ajapikku kindlasti paremaks,» ei tahtnud Pikkor lootust kaotada.

Sama lootusrikas oli Eesti meistriks kroonitud Pärn. Positiivsust sisendas temasse ka see, et säilinud on kontakt varasema juhendaja Martin Höllwarthiga, kes OMil kolm hõbemedalit võitis. Vajadusel saab ta endiselt treenerilt alati abi küsida. Ka praegu harjutab Pärn oma eelmise aasta plaanide järgi, mille autoriks oli Höll­warth.

Vancouveri olümpiale

Lisaks sellele läheb Pärn koos kahevõistlejatega Rovaniemi laagrisse. Seal harjutab ta kahevõistlejate soomlasest treeneri Petteri Kukkoneni käe all.

«Meil on omavahel väga sõbralikud suhted. Oleme üks suur pere ja saame hästi hakkama,» kinnitas 20-aastane Pärn, kes oma esimese suurema võistluse teeb Kuusamo MK-etapil. Lisaks teeb ta kaasa Continental Cupil (MK-sarjast järgmine tase).

Tänavuse hooaja eesmärk on tal selge – pääs Vancouveri olümpiale. Selle jaoks peab ta vähemalt ühel MK-etapil 30 parema sekka tulema. Kuigi rahaga on nagu on ja välislaagreid oleks tunduvalt rohkem vaja, püsib ta siiski lootusrikas: «Usun, et suudan selle normi täita.»