Andrus Aug jättis profisportlase eluga hüvasti

Jalgrattur Andrus Aug. Foto: Aldo Luud / SL Õhtuleht

«Pigistasin oma võimetest maksimumi ja käisin tipus ära. Kuldajal võinuksin väga hea vormi ja häälestatuse korral ükskõik kellega konkureerida,» lausus tippspordist südamerahuga loobunud Andrus Aug.

Õigupoolest oli Aug profielust taandumises selgusele jõudnud juba kevadel, kui järjekordne tõbi ta maha oli murdnud. Otsus süvenes suve jooksul, kui viiruse kütkesse langenud ratturit kimbutas pidev väsimustunne. «Mulle ei paku pinget pidev virelemine ja olukord, kus ma ei suuda tulemust teha,» põhjendas 35-aastane Jõgevalt pärit rattur.

Aug sai tänavu võistluskarussellil tiirelda vaid hooaja esimesel poolel. Pärast juuni alguses toimunud Tallinna ja Riia tänavasõite tundis ta kurnatust – vereproov tuvastas Cytomegalo viiruse.

Loobus kolme kuu palgast

Pärast kümnepäevast treeningpausi otsustas ta viimasel hetkel Saaremaa velotuuril osaleda. «Tagantjärele mõeldes tegin vea, sest tuuri lõppedes olin tükk aega laip,» meenutas nigela vormi kiuste neljanda etapi võitnud Aug. «Viirus oli veel aktiivne. Saaremaa tuurist loobudes saanuksin ehk hooaja lõpus jalad alla.»

Kindlasti ei osanud Eesti meistrivõistlustest loobunud Aug arvata, et juuni keskel peetud Saaremaa tuur jääbki tema hooaja viimaseks võistluseks.

«Cytomegalo viiruse ravimiseks pole vaja teha muud kui puhata, et organism antikehasid jõuaks toota,» selgitas Aug. «Paranemise kiirendamiseks olen võtnud vitamiine ja immuunsust tugevdavaid tablette, kuid hiljutine vereproov näitas, et viirus pole ikkagi lõplikult taandunud.»

Samas näeb Aug paranemismärke. «Kui varem tahtsin juba treeningu alguses koju tagasi pöörduda, siis nüüd saan pikemalt sõita. Tunnen end tervena,» rõõmustas Aug.

Karjääri jooksul 23 profivõiduni jõudnud Itaalia meeskonna Ceramica Flaminia sprinteri hinge ei jää närima asjaolu, et viimasel hooajal tuli tal võidu sõitmise asemel tervise huvides puhata.

«Minu profiks saamine oli omaette ime ja kõike head, mis sellega kaasnes, võtsin boonusena. Näiteks pärast 2001. aasta lõpus tehtud põlveoperatsiooni teatas arst, et ma ei sõida enam kunagi rattaga,» tõi Aug välja teda toona karmi hoobina tabanud seiga.

Hooaja enne tähtaega lõpetanud Aug oli nõus loovutama kolme kuu töötasu. «Tuleb enda vastu ausaks jääda. Antud olukorras ei näe ma endal moraalset õigust kogu palka nõuda,» säilitas Aug inimliku joone.

«Mänedžer pakkus võimalust starti minna ja enesetunde halvenedes katkestada, kuid sisemine uhkus ei lubanud niimoodi talitada,» jätkas Aug. «Lisaks osales tiim mägistel sõitudel, mida oleks ka tippvormis raske lõpetada.»

Ratturi kohta hilja, 28-aastaselt profileeri jõudnud Aug tõstab seitse aastat kestnud karjääris esile kaht perioodi.

Tema südant jäävad soojendama kaks esimest, kokku 19 võitu toonud hooaega Amore e Vitas ja De Nardis ning aastad 2004–2005, kui tal oli Domina Vacanzes ja Fassa Bortolos au lahti vedada sprindi suurkujusid Mario Cipollinit ja Alessandro Petacchit.

«Pigistasin oma võimetest maksimumi ja käisin tipus ära,» ütles Aug. «Kuldajal võinuksin väga hea vormi ja häälestatuse korral ükskõik kellega konkureerida. Võinuksin järgmisel aastal Itaalias edasi tiksuda, kuid ei näinud sellisel elul mõtet.»

Jätkab Arctic Spordis

Siiski ei tinginud Augi loobumisotsust pelgalt sportlikud tegurid. Pereisa soovib rohkem aega veeta koos abikaasa Pille ning tütarde, seitsmeaastase Triine ja kolmese Monaga. «Kuna ülejäänud pere viibis enamiku ajast Tartus, pole ma saanud näha lapsi piisavalt palju kasvamas,» ei sobinud Augile pikk lahusolek.

Sarnaselt aasta tagasi tippspordist taandunud Jaan Kirsipuuga pole Augil kavas ratast lõplikult seinale riputada. «Villand mul rattaga sõitmisest pole. Olen eluaeg sporti teinud ega saa äkitselt sellele selga pöörata. Keha nõuab, et ma ratta selga istuksin – sunnitud pausi ajal kipuvad jalad öösel krampi tõmbuma,» lausus Aug.

Suure tõenäosusega saab Augi tuleval aastal Eestis sõitmas näha Arctic Spordi värvides, kes üritas vanameistrit enda ridadesse meelitada ka mullu. Eesti profimeeskonda Kalev Chocolate Teami mineku ta välistas. «See on minu jaoks läbikäidud etapp,» põhjendas Aug.

Tavaellu sukeldudes pole Augil töökoha otsimisega vaja pead vaevata, sest Tartus ootab teda Itaalia moekauba müügiga tegelev perefirma. «Miljoneid mul pangaarvel pole ja säästudest pole võimalik pikka aega hinge sees hoida.

Palku silmas pidades jäid rattaspordi kuldajad kümne aasta taha. Dopinguskandaalide tõttu läheb meeskondadel sponsorite leidmine järjest keerulisemaks,» rõhutas Aug.

Aug: ratturid ei lähe end tapma

Aug juhtus lugema üleeile Harjumaal Narva maanteel jalgratta seljas trenni teinud kolme tüdruku vigastada saamisega lõppenud liiklusõnnetuse kommentaare ega suutnud mõista, et kaasmaalased nii pahatahtlikud saavad olla.

«Kuidas saab tõstatada teema, kas ratturid segavad liiklust?» küsis Aug. «Tundub, et keegi kommenteerijatest pole lapsevanem, sest käib pidev parastamine. Jalgrattur on samasugune liikleja kui iga teine. Me ei lähe maanteele enesetappu sooritama ega meelega autodele ette sõitma.»

Augi sõnul tegutsevad Itaalias autojuhid palju sallivamalt. «Grupi sabas sõitmist ja möödumisvõimaluse ootamist ei peeta liigseks ajakuluks. Itaalia teed on palju kitsamad, kuid ma ei pea muretsema, kas jõuan trennist elusana tagasi või mitte,» rääkis Aug. (PM)

Andrus Aug

• Sündinud 22. mail 1972 Jõgeval

• Perekond: abikaasa Pille, tütred Triine (7), Mona (3)

• Karjäär amatöörina: 2000–1996 TuUL (Soome), 1995 Metz (Prantsusmaa), 1994 Zagreb (Horvaatia), 1993 Eesti koondis, 1992 ACBB (Prantsusmaa), 1991 Oslo (Norra)

• Karjäär profina (kõik klubid Itaalias): 2007 Ceramica Flaminia, 2006 Aqua & Sapone, 2005 Fassa Bortolo, 2004 Domina Vacanze, 2003–2002 De Nardi, 2001 Amore e Vita

• Profivõidud aastate lõikes: 2007 – 0, 2006 – 0, 2005 – 1, 2004 – 1, 2003 – 0, 2002 – 7, 2001 – 12, 2000 – 2.

• Teisi saavutusi: kahekordne grupisõidu Eesti meister (1993, 1996), 1990 – N. Liidu juunioride meister kriteeriumis, seitsmekordne Eesti noortemeister maantee- ja trekisõidus