Legendaarne Kalevi suursõit kolib Piritalt Tabasalu kardirajale

Hanno Velt möödunud nädalal Tabasalu rajal harjutamas. Foto: Raigo Pajula

Kalevi suursõidu peakorraldaja Toomas Ristlaan plaanib viia legendaarse motoürituse sportlastele ohtlikuks muutunud Pirita ringrajalt Tabasalu kardirajale.

Teeäärsete puude tõttu ajale jalgu jäänud Pirita ringrajal ei soovinud motomehed enam võidu sõita, seetõttu jäeti üha väheneva osalejate ja pealtvaatajate arvuga üritus tänavu sootuks ära.

Ristlaan loodab siiski, et ammustel aegadel meeletuid rahvamasse kohale meelitanud võistlus pole surnud.

«2008. aastal korraldame suursõidu siin,» räägib Ristlaan Tabasalu kardirajal seistes. «Selleks ajaks ehitame praegusele 1600 meetri pikkusele ringile 586 meetrit juurde.»

Lühikeste sirgete ning aeglaste kurvidega rajale lisatakse kaks pikka sirget. Turvalisuse tagamiseks ehitatakse kurvidesse muldvallid.

Kuna Eestis pole korralikku ringrada, ei näe Ristlaan võistluse korraldamiseks muud kohta. «Teine võimalus oleks suursõit igaveseks maha matta,» nentis ta.

Tehniline rada

Ajaloost on teada, et Kalevi suursõit on ka varem paaril aastal väljaspool Tallinna korraldatud. Kahel korral kihutasid mootorrattad Tartus, korra Viljandis. Koos tänavusega on suursõit neljal korral erinevatel põhjustel ära jäänud.

Tänapäeva motomehed on suursõidu uue asukohaga päri. «Siia tuleks ma võistlema, Piritale enam mitte,» sõnab 2004. aastal Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringraja rekordi püstitanud Hanno Velt. Kolmel korral Superbike’i klassis esimesena lõpetanud mees jäi ka vana raja viimaseks võitjaks.

«Nendele võistlustele tagasi mõeldes tundub hullumeelne, kuidas julgesin seal sellise hooga sõita.»

Koos mootorratturitest kamraadidega on Velt Tabasalu rajaga tutvunud ning leiab, et sellel võib võidu sõita.

«Rada on väike, palju tsikleid siia korraga ei mahu,» arutleb ta. «Kui aga uus sirge valmib, saab sellel 200 kilomeetrit tunnis sisse.»

Esialgselt vaid kartautodele mõeldud rada on kuus kuni kaheksa meetrit lai ning Veldi hinnangul väga tehniline – muutuva raadiusega kurvid võivad tekitada raskusi ka kogenud motomeestele. «Õppimiseks on see ideaalne paik,» leiab ta. «Kiirused pole suured ning võimalikud kukkumised nii valusad.»

Velt loodab, et uue keskuse tekkides hakkavad noored rohkem ringrajasõiduga tegelema.

Sobib treeninguteks

Õpperajana näeb rajatise peamist funktsiooni ka Ristlaan.

«Iga inimene võib tulla ja sõita,» lausub ta. «Kolmapäeval laseme rajale ainult mootorrattureid, neljapäeva tahame broneerida kartidele. Treeninguteks sobiva paiga puudumist on kurtnud kõik motosportlased.»

Autode võidusõitu Tabasalus siiski ei näe. Selleks hindavad spetsialistid raja liialt kitsaks. Lisaks sportlastele ja asjaarmastajatele kasutatakse ringrada operatiivsõidukite juhtide koolitamiseks.