Rio de Janeiro võit ajas Pele nutma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Üle  50 000 brasiillase kogunes Copacabana randa, et tähistada Rio de Janeiro võitu.
Üle 50 000 brasiillase kogunes Copacabana randa, et tähistada Rio de Janeiro võitu. Foto: AP/Scanpix

Ei aidanud USA presidendi Barack Obama kõne, ei aidanud populaarseim telesaatejuht Oprah Winfrey ega ka kümned ja kümned spordikuulsused – Chicago langes 2016. aasta olümpialinna valimisel välja juba avavoorus.



Obama abikaasa Michelle pidas Rahvusvahelise Olümpiakomitee istungil Kopenhaagenis üliemotsionaalse kõne. Ta rääkis oma lapsepõlvest Chicago lõunaosas, rääkis sellest, kuidas ta armastas istuda isa põlvel. Sellesama isa, kes elu lõpuaastatel kannatas sklerosis multiplex’i käes.



Ometi ei takistanud see teda tütrele erinevaid spordialasid õpetamast. «Isa oli minu kangelane. Tal oleks olnud nii uhke näha olümpiamänge Chicagos,» rääkis Michelle Obama oma kõnes.



Kas pole mitte veenev? Aga siiski mitte piisavalt! Juba esimeses voorus praagiti Chicago välja, seejärel langes Tokyo, siis Madrid ja lõpuks jäi vaid Rio de Janeiro.


Kümned ja kümned tuhanded brasiillased hullusid Copacabana rannal, kogu Brasiilia pidutses ja Kopenhaagenis viibinud vutilegend Pele silmist voolasid pisarad…



Ja tema polnud sugugi mitte ainuke, kel silmis pisarad. Ka president Luiz Inácio Lula da Silva nuttis, samuti delegatsiooni juht Carlos Nuzman, ja kindlasti veel nii mõnedki brasiillased.



Hispaania valu


«See polnud ainult meie soov. See oli kogu Lõuna-Ameerika soov, 400 miljoni mehe ja naise ning umbes 180 miljoni nooruki soov,» avaldas da Silva. «Ma poleks iialgi uskunud, et miski suudab mind elus veel niivõrd puudutada. Riol on hing, sellel linnal on süda.»



Endine maailma esireket Gustavo Kuerten lisas: «See on imeline tulemus. Hakkame juba homme tööle, et teha see kõik teoks. Brasiilia annab oma parima, et korraldada parimad olümpiamängud. Te kõik näete brasiillaste kirge, energiat ja loovust!»



Ühtlasi tunnustas da Silva hispaanlasi, kes juba teist korda järjest pidid olümpiamängude korraldamisest suu puhtaks pühkima. 2012. aasta OMil kaotas Hispaania Londonile. Nüüd tuli häältega 32:66 alla vanduda Rio de Janeirole.



Ja seda hoolimata Rahvusvahelise Olümpiakomitee endise presidendi Juan Antonio Samaranchi südantlõhestavast kõnest: «Tean, et olen väga lähedal oma elu lõpule. Nagu te teate, olen ma juba 89 aastat vana. Kas ma võiksin teilt paluda teha minu riigile seda au ja lubada meil korraldada 2016. aasta olümpiamängud. Ma tänan teid.»



Jalgpalli MM


Kuigi kihlveokontorites ja meedias peeti Chicagot suursoosikuks, loeti  6,1 miljoni elanikuga Rio de Janeirot samuti üheks favoriidiks. Pole ju Lõuna-Ameerika pinnal kunagi varem olümpiamänge korraldatud.



Miinuseks oli aga see, et kaks aastat varem peetakse Brasiilias jalgpalli maailmameistrivõistlused. See aga tähendab tohutuid kulutusi ja seadis kahtluse alla riigi võimekuse vaid kaks aastat hiljem ka olümpiamängud edukalt läbi viia. Samas kinnitas da Silva, et see ei saa probleemiks. Riigil on piisavalt finantse, et korraldada edukad olümpiamängud.



Lisaks sellele rääkis Rio de Janeiro kahjuks ka linnas vohav suur kuritegevus. Suurimaks plussiks oli kahtlemata harukordsus – esimesed olümpiamängud Lõuna-Ameerikas tulevad kahtlemata meeldejäävad.

Tagasi üles