Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2013/09/05/2242583t1h60e1.jpg)
Homme jookseb ligi 40 000 inimest New Yorgis maailma ühel nimekamal maratonil, nende seas mitmed eestlased. Aga rohkem kui 42 km pikkune distants ei olegi ulmeline, järeldab Priit Pullerits, sest miks muidu on paljud Eesti tuntud tegelased selle jalge alla võtnud.
Kersti Kaljulaid, Euroopa Kontrollikoja liige, vihkas õpilasena koolisporti ja pidas kergejõustikku suisa vastikuks, ent nüüd, veerand sajandit hiljem, on ta sedavõrd pühendunud jooksja, et küünib maratonis Eesti edetabeli esikümne piirile.
Oktoobrikuu lõpus viis ta Luksemburgis ja Saksamaal toimunud võistlusel kaheaastase sihipärase jooksutrenni tulemusena isikliku tippmargi alla nelja tunni, 3:52.53ni, millega maandub Eesti tänavuses absoluutpingereas otse Raimo Ülavere, Postimehe peatoimetaja asetäitja kannule.
Ülavere, kes varem juhtis Äripäeva uurivat toimetust, kuulus selle sügiseni majanduslehe jooksuhuviliste seltskonda, kellest 13 läbisid septembri lõpus Berliini maratoni. Neist parim oli Raivo Sormunen, kelle aeg 3:33.14 annab talle kindla koha Eesti hooaja esisajas. Ülavere lõpetas Saksamaa pealinnas elu esimese maratoni 3:52.47ga.
Maratonijooks, mis veel mõni aeg tagasi kuulus rubriiki «Ainult hulludele», on ühtäkki kerkimas mitmete tuntud ja muudes eluvaldades hõivatud inimeste vaba aja lemmikharrastuseks. Eesti lõppeva aasta edetabelis leiab ridamisi nimesid, kes esmapilgul seonduvad küll kõige muu kui pikamaajooksuga.
Usinad debütandid
Nii tegi lisaks Kaljulaidile ja Ülaverele tänavu oma maratonidebüüdi Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, kes sai Õhtulehe rahvajooksul aja 4:21.10. Ta harjutab nädalas viis korda, läbides korraga 1215 km, lisaks ujub, et koguda vormi triatloniks. Sedasi on ta suutnud kehakaalu, mis küündinud koguni 146 kiloni, alandada 103 kg peale.
Elu esimese maratoni läbis tänavu ka Eesti Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk, kes sedapuhku jäi Õhtulehe võistlusel Agurile täpselt üheksa minutit alla. Tema jooksuharrastus sai alguse neli aastat tagasi, kui arst pakkus kaks võimalust: kas hakkab vererõhu alandamise ravimeid võtma või ennast rohkem liigutama.
«Valisin teise, raskema variandi,» tunnistab Tomusk.
Sedasi ongi tema põhieesmärk kõrge vererõhu eest ära joosta. «Seni on õnnestunud,» lausub ta. «Aga kui nädalane vahe tuleb sisse, nii hakkab vererõhk tõusma.» Lisaks on Tomusk suutnud kehakaalu hoida 8283 kilo piires.
Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse liige Hanno Tomberg jõudis äratundmisele, et elustiili tuleb aktiviseerida, kui tormas aastate eest hommikul bussi peale. Hing jäi pikalt kinni ning südame rütm läks sassi. Liiati oli ta endise sprinteri ja kaugushüppajana hakanud nagunii tajuma, et passiivse eluviisi tõttu kannatab enesetunne ja töövõime.
Nõnda hankis Tomberg treeningprogrammid ja asus harjutama. Tunamullu läbis ta poolmaratoni ning eelmine sügis Amsterdamis maratoni 3:50.19ga. Tänavu oli tal stardikoht reserveeritud sel nädalavahetusel toimuvale New Yorgi maratonile, kuid suur töökoormus ei luba seal kaasa lüüa. «See on asi, mis jääb hingele kripeldama,» sõnab Tomberg, kuid lubab uuel aastal üritada uuesti.
Ka ETV toimetaja-saatejuht Aarne Rannamäe tegi maratoonarina avalöögi mullu, osaledes Stockholmis, Helsingis ja Amsterdamis, kus saavutas kõikjal aja nelja ja poole tunni ringis. Kuid see aasta jäi ta nulli peale. Stockholmi ja Berliini maratoni vabad kohad said lihtsalt ootamatult vara täis, mis näitab jooksuharrastuse kasvavat populaarsust Euroopas.
Kehakaal sunnib
Eelmisel aastal harjutas Rannamäe 200250 km kuus, enne Helsingi maratoni tõstis kilometraai koguni 350ni, ent pidi liigse innukuse eest lõivu maksma. Pidevast ühel teepoolel jooksmisest tekkis põlve valu, nii et Soome pealinnas tuli starti minna tablettide ja süstide toel.
Ka Rannamäe jooksuind, nagu paljudel keskealistel, sai tõuke lisandunud kehakaalust. Ent nüüd on sihid teisenenud tema unistus on läbida maraton alla nelja tunni. Näiteks Berliinis, kus on tuntud kiire rada.
Seda, et areng on ka küpses vanuses võimalik, kinnitab SEB Ühispanga ökonomist Hardo Pajula. 2000. aastal läbis ta Hamburgi maratoni 3:54ga, tunamullu Milano maratoni 3:40ga ning eelmine sügis Münchenis juba 3:21.32ga, mis andis Eesti edetabelis 64. koha.
Ent motivatsiooni koha pealt pole Pajulagi mingi erand: kehakaal, mis kerkis vahepeal 110 kiloni, on nüüd langenud 85ni. Lisaks hoiab jooksmine vaimu virge, kinnitab ta, ning annab elule struktuuri ja distsipliini. Tema salasoov on joosta maraton 3:15ga ning proovida seejärel mõnda eksootilisemat pikamaavõistlust.
Näiteks sellist, mille võttis sel suvel ette ajakirja Go Discover toimetaja Villu Zirnask, kes lõi kaasa veitsi Alpides Zermatti maratonil, kus tuli tõusta 1100 meetrilt 2600 meetri kõrgusele. Aega kulus üle viie tunni.
«Lõpp oli väga raske, peaaegu käpuli tuli üles roomata,» tunnistab Zirnask, kel varasemast kontos ligi 20 maratoni. Tema isiklik tippmark jääb noorpõlveajast 3:07 kanti, hiljem, tööinimesena, on parimaks kujunenud 3:15 Viinis. Varem, märgib Zirnask, jahtis ta head aega, ent nüüd on huvitav vaadata, kas ja kui palju veel jaksab.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto on elus läbinud kümne hooajaga tosin maratoni. Kopenhaagenis, millele eelnes 1700 km pikkune ettevalmistus, viis ta isikliku rekordi 3:27.15ni, mis annab Eesti tänavuses pingereas 73. koha.
Einasto seletab, et kuna ta palgatöö sisaldab palju pingelist suhtlemist, on jooksmisest kujunenud puhastav-karastav harrastus, mis annab võimaluse asju rahulikult läbi mõelda. Sel sügisel ootab teda lisaks Kopenhaageni ja Helsingi maratonile ees veel Firenze maraton. Salamisi loodab ta, et ehk õnnestub kunagi võistlusmaa läbida ka alla 3:20.
Kui see õnnestub, saab Einastost arvestatav konkurent riigikogu liikmele Meelis Atonenile, kes juhib hiljuti Berliinis joostud 3:17.15ga Eesti nn VIPide mitteametlikku edetabelit.
Atonenil oli Saksamaal põhjust kõvasti pingutada, sest ta oli sõlminud kihlveo, mille kohaselt pidanuks andma 5000 krooni igale Äripäeva jooksutiimi liikmele, kes teda edestada suudab. Keegi ei suutnud. Isegi hoolimata väiksest krambiaimdusest, mida tuli haaknõelatorkega peletada.
Kõva rekord
Aga kui Berliinis tabanuks Atoneni sama saatus, mis varasuvel Stockholmis, tulnuks tal kõvasti rahakotti tuulutada. Seal, väidab Atonen, tabas teda spordijumala viha kogu täiega. Viletsast treenitusest ja lämbest ilmast tingituna tekkisid seedehäired, nii et vahepeal tuli ennast kergendada ja oksendada. Tulemuseks oli elu viletsaim maraton, aeg 4:21.
Nooruses orienteerumisega tegelenud Atoneni isiklik rekord on aga nii kõva nagu 2:39.42, mis joostud 16 aastat tagasi Oslos, kus see andis koha kolmanda kümne alguses. Nüüd pole selliste resultaatideni enam lootustki jõuda, aga ka sihid on muutunud.
«Jooksmine sunnib enda eest füüsiliselt hoolt kandma ja tagab hea tunde,» seletab ta. «Kui moodsas keeles rääkida, siis tõuseb ka tööviljakus.»
Ometi on elus juba 42 maratoni läbinud Atonen paari sõbraga kihla vedanud, et jookseb järgmine aasta alla kolme tunni. Selle saavutamiseks peab ta vahepeal võitma teise kihlveo, et suudab kehakaalu saada 82 kilo peale.
Teine riigikogulasest pikamaajooksja, endine Valga linnapea Margus Lepik on läbinud elus 14 maratoni. Ta on korduvalt üritanud murda kolme ja poole tunni piiri, ent ikka ja jälle on 78 minutit puudu jäänud.
Edaspidi kavatseb Lepik, kes jookseb aastas 700800 km, pühenduda rohkem triatlonile ning unistab ühel heal päeval läbi teha koguni Ironmani jõuproovi.
Kuid nagu näitab jurist Maarika Pähklemäe, õigusbüroo M. Pähklemäe & Co Law Office omaniku kogemus, saab maratoni läbida ka napilt pooleteisenädalase ettevalmistusega. Sel sügisel jooksis ta ühe nädalaga 160 km, seejärel ujus korra, saunatas ühe õhtu ja magas terve päeva ning läbis Õhtulehe rahvajooksul maratoni, elus esimese, 4:23.43ga.
Tõsi, selle ajaga kaotab Pähklemäe endast kaks aastat nooremale Kersti Kaljulaidile, Mart Laari omaaegse valitsuse majandusnõunikule, tervelt poole tunniga. Ja kui ta end tõsiselt käsile ei võta, siis kaotab varsti ilmselt ligi tunniga. Sest Kaljulaid, kes treenib nädalas kuni 50 km, lisaks sõidab rattaga ja rulluiskudega ning ujub, tahab joosta senisest kiiremini, palju kiiremini. Näiteks 3:25ga. «Parem aeg on ka ainus sportlik eesmärk,» avaldab ta.
Tänavuses Eesti edetabelis annaks see Kaljulaidile, endisele Iru elektrijaama direktorile, neljanda koha.
Maraton lihtsurelikele
Maratonijooks pole sugugi paljutreeninud noorte meeste ala. Kaks aastat tagasi andis Ameerikas toimunud maratonide statistika osavõtjaist sellise pildi (lõpetanute protsent kõigist lõpetajaist, keskmine vanus ja keskmine aeg):
Mehed 60% 40,5 4:32.08
Naised 40% 36,1 5:06.08
Kokku 100% 38,7 4:45.47
Meestest moodustavad suurima grupi (9,8%) 4044-aastased, kelle keskmine aeg on 4:21.46.
Naistest moodustavad suurima grupi (7,5%) 2529-aastased, kelle keskmine aeg on 4:54.45.
Allikas: www.marathonguide.com
Nimekad maratoniharrastajad
Avalikus elus tuntud inimeste kohad Eesti tänavuses maratonijooksu edetabelis*
47. Meelis Atonen, riigikogu/Tavid, 3:17.15 Berliin
73. Mart Einasto, TÜ Kliinikum, 3:27.15 Kopenhaagen
74. Hardo Pajula, SEB Ühispank, 3:28.19 Berliin
77. Nigel Haywood, Suurbritannia suursaatkond, 3:29.07 Brüssel
122. Villu Zirnask, Go Discover, 3:45.32 Pariis
123. Meelis Aasmäe, pikamaasuusatamine, 3:45.36 Berliin
134. Margus Lepik, riigikogu, 3:48.35 Tallinn
146. Raimo Ülavere, Postimees, 3:52.47 Berliin
147. (15.) Kersti Kaljulaid, Euroopa Kontrollikoda, 3:52.53 Echternach
172. Johan Aschan, Radissoni hotell, 4:02.11 Stockholm
199. Hanno Tomberg, Eesti Rahvusringhääling, 4:16.03 Turu
210. Hendrik Agur, Gustav Adolfi gümnaasium, 4:21.10 Tallinn
213. (25.) Maarika Pähklemäe, M. Pähklemäe & Co Law Office, 4:23.43 Tallinn
226. Ilmar Tomusk, Eesti Keeleinspektsioon, 4:30.10 Tallinn
* Jooksuklubi Hermes edetabel erineb mõneti Eesti Kergejõustiku Liidu edetabelist, sest arvestab ka nende siin resideerivate inimeste tulemusi, kes pole Eesti kodakondsed.
Allikas: www.hermesclub.ee