Vesi, vesi ja veel kord vesi– umbes selline näeb välja maadleja Heiki Nabi menüü kaks
päeva enne suurvõistlust. Üks päev enne võistlust kaob toidusedelist ka vesi. Jääb üksnes ülim tahtejõud ja … suurim nälg.
Sportlaste dieet – vesi, puuviljad, vesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maadlejate elu pole kerge: enamik neist peab vähemalt kaks korda aastas suurvõistluste eel võtma ette ränga ristiretke, mille käigus tuleb vabaneda vähemalt kolmest-neljast kilost.
Kuidas aga kahe nädalaga kaotada kaalust seitse kilo? Ja seejuures vähemalt kord päevas treeningul rassida. Maadleja Heiki Nabi teab sellele vastust – kõige parem dieet on mitte midagi süüa.
Kuri koer
Alustuseks poolitab ta toiduportsjonid, seejärel asendab toidukorrad puuviljadega, siis vähendab tasapisi ka toidukordade arvu ja lõpetuseks ei söögi enam mitte midagi. «Päevane kalorite hulk võrdub siis peaaegu nulliga,» avaldas eksmaailmameister Nabi.
Viimasel nädalal enne võistlust käib ta treeningul paksu talvemütsi ja kiledressidega. Ja mis veelgi hirmuäratavam: tihtipeale tuleb samamoodi istuda ka saunalaval ja üleliigne vesi välja higistada. Kerge see pole – seda enam, et vett jääb organismis üha vähemaks. «Kesktee on see, et enne tiitlivõistlust püsin kaks päeva toiduta ja päeva joogita,» paljastas Nabi äärmusliku kaalulangetusmeetodi. «Muidugi on see raske, aga mis teha – peab hakkama saama! Hakkan sellega juba harjuma.»
Viimati langetas ta kaalu kaks nädalat tagasi, kui pidi MMiks vähemalt 96 kg piiresse saama. Läbinud kõik eelnimetatud protseduurid, astus Nabi kaalule, mis näitas täpselt soovitud kaalu. Oleks kas või sada grammi rohkem, pidanuks eksmaailmameister taas kord saunalavale jooksma ja endast viimsedki mahlad välja pigistama.
«Toona oli mul ajaliselt veel väike varu – midagi oleks jõudnud ette võtta,» selgitas Nabi, kes ametlikul kaalumisel kunagi liiga raske pole olnud. Ta lihtsalt tunnetab oma kaalu niivõrd hästi.
Kahenädalasel näljakuuril on maadlejatele nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Nõrkus, iiveldus ja nälg on vaid vähesed näited. Mis vast kõige hullem: näljasena muutub Nabi enda sõnul kergesti ärrituvaks. «Koer on ka kuri, kui ta on näljane.
Samamoodi on inimestega – organism on lihtsalt viimseni kurnatud,» selgitas ta.
Kaalulangetuse plussina tõi Nabi välja erksuse, kiiruse ja maitsemeele ergastumise. «Sellega õpib isegi vee maitset hindama. Lonks vett tundub siis lausa taevalik.»
Mis sunnib aga üht inimest nii äärmuslikke samme astuma? «Tean oma eesmärki. Kui ma sellise ala olen valinud, siis tuleb kannatada. Muidu ei jõuakski kuhugi,» vastas Nabi.
Minestanud pole
Maadlejate omast kergem pole elu ka suusahüppajatel. Valitsev Eesti meister Illimar Pärn siiski nii äärmuslikku näljutamist kui Nabi pole pidanud veel taluma. Tal on lihtsalt pärilikud soodumused niivõrd head. «Olen looduse poolt kiire ainevahetuse ja kerge luustiku kaasa saanud. Selles mõttes on vedanud,» avaldas Pärn, kes peab oma toitumist siiski alati piirama.
Eriti just võistlusperioodil. Hommikusöögiks võtab ta tavaliselt paar supilusikatäit putru, lõunaks sööb väikse kausitäie supilörri ja õhtusöögi jätab sootuks vahele.
Organism reageerib näljakuuridele erinevalt, kuid tavapäraseks on saanud korralik pearinglus. «Minestanud õnneks veel pole,» muigas Pärn, kes tavaliselt peab võistlusteks kolm kilo alla võtma.
Rohkem pole lihtsalt kuskilt võtta: 190 sentimeetri pikkune Pärn kaalub võistluste ajal vaid 66 kilo! Vahetult enne hüppele minekut ei saa ta isegi vett juua, sest liiter vett võrdub kohe ühe lisakiloga.
«See kaaluvärk on tõesti kreisi, aga kogu maailm teeb seda! Näiteks soomlane Janne Ahonen kirjutas oma biograafias, et vahepeal tarbis ta ainult 200 kcal päevas,» meenutas Pärn.
Olgu öeldud, et meeste keskmine päeva kaloraaž on üle 11 korra suurem – 2500 kcal.
Ent kaalulangetus tasub ennast kuhjaga ära. Pärna sõnul annab üks kilo K125 mäel juurde viis lisameetrit. Muidugi üksnes juhul, kui hüpe on tehniliselt õigesti sooritatud. «Vastasel korral pole sellest tolku midagi,» rehmas Pärn käega.
Üldiselt pole valitseval Eesti meistril Pärnal tervisliku toitumise vastu midagi. Salatid ja juurviljad kuuluvad tema igapäevamenüüsse. «Grillipeod ja koogid ei tule minu puhul kõne allagi! Vahel patustan tumeda šokolaadiga, aga see on ka kõik,» kinnitas Pärn, kes ühe nipina joob alati enne einet ka keedetud vett. See pidi aitama seedimist kiirendada.
Erinevalt Nabist ja Pärnast langetab 2006. aasta raskekaalu maailmameister Marko Luhamaa kaalu pikaajalisemalt. Õige pea tuleb tal taas läbida Kolgata tee, sest 2010. aasta EMil tahab ta väiksemas kaalukategoorias võistelda. Ehk siis kuni 84 kilo kaaluvate meeste seas. Seega peab ta kevadeks alla võtma ligi kümme kilo.
Samasugune kogemus on tal veel liigagi hästi meeles. «1998. aastal võtsin kahe kuuga kümme kilo alla. Ühtekokku langetasin kaalu 86 pealt 74-le,» meenutas Luhamaa õõvastustundega.
Luhamaa sõnul peaks tegelikult kaalu langetama hoopis pikema perioodi vältel. Stabiilselt tuleb hakata üha väiksemaid portsjoneid ja vähem kaloreid tarbima. «Vastasel korral kaob lihtsalt kiirus ja särts ära,» selgitas ta.