Kui rammumees Andrus Murumets kuulis, kuidas suusahüppaja Janne Ahonen vahepeal vaid 200 kilokaloriga päevas piirdus, puhkes ta laginal naerma: «No nemad peavad ju lendama. Aga meie lendame lennukiga, kui vaja.»
Murumets kulutab 8000 kalorit päevas
Murumets tõdes suurima mõnuga, et on endale õige ala valinud. Toitumist ta piirama ei pea – söö nii palju kui jõuad. Mida rohkem võistluste ajal kaalud, seda parem. Ainuke oht on liiga rasva minna, sest siis muutuks rammumees liiga aeglaseks.
«Ma ise kaloreid ei loe, aga olen kuulnud, et konkurendid tarbivad ligi 8000 kcal päevas. Ega minagi neist palju erine,» avaldas 148 kilo kaaluv Murumets, kes veel kümme aastat tagasi kaalus 105 kilo. Juurde on ta võtnud just nimelt alavaliku pärast. «Meil pole alla 130 kilo kaaluval mehel mõtet võistlustele minnagi. Meie paljudel aladel viib just kaal paremate tulemusteni. Suurema kaaluga jõuad rohkem tõsta.»
Mängus on ka tervislik huvi – liiga väikese kaaluga saaksid liigesed ohtlikult suure koormuse. See koht on aga paljudele sportlastele murekoht. Murumetsale õnneks mitte. «Vahel, kui öösel tuleb häda peale, siis käin ka külmkapi juurest läbi. Ega ma siis midagi rasket ei võta – jogurtit või kohupiima,» avaldas Murumets, kes tavaliselt võistluste ajaks natuke alla võtab. «Tavaliselt tuleb iseenesest. Kui ühe päeva reisin, siis kaotan kuni kolm kilo.»
Mida rohkem kaalud, seda parem – see tõsiasi kehtib ka kettaheitjate puhul. Tõsi, seda pigem ettevalmistusperioodi ajal. «Mõnel treeningperioodil tuleb see just kasuks. Kui ettevalmistust alustad, siis oleks parem, kui massi on natuke ülearu,» selgitas olümpiavõitja Gerd Kanter ja lisas: «Tavapärasest väiksema kehakaaluga valitseb suurem vigastusoht. Eriti just kangisaalis.»