Kristina Šmigun-Vähi soovitas onupojal end paremini tundma õppida

Kristina Šmigun

FOTO: Toomas Huik

Kahekordne suusatamise olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi usub, et kui tema onupoeg Aivar Rehemaa jätkab treeninguid Anatoli Šmiguni juhendamisel, peaks tulemus iga aastaga natuke paremaks muutuma.

Kristina, Aivar Rehemaa on tõusnud rahvusvaheliselt arvestatavale tasemele. Kujutan ette, et olete teda päris palju abistanud. Kuidas koostöö välja nägi, mida talle soovitasite?

Arvan, et minu abi on köömes selle kõrval, mida mu vanemad on aastate jooksul meie mõlema heaks teinud. Aivarist sai nagu perekonna liige. Piisavalt suure vanusevahe tõttu hakkasime koos harjutama alles mõni aasta tagasi.

Kuna mu õde Katrin viibis eemal, muutus Aivar sujuvalt mu treeningupartneriks. Ta on alati heatujuline, mulle meeldib Aivari seltsis harjutada. Lõdvestusjooksule suundudes analüüsisime kogu treeningut, rääkisime ka tunnetest ja mõtetest, mis treeningu vältel pähe tulid.

Soovitasin Aivaril end paremini tundma õppida. Kõige olulisem on treeningu kvaliteet. Kes suvel kiirustab, see talvel roomab, ja vastupidi! Arutasime treeninguid ja võistlusi valjusti. Loodetavasti pani Aivar midagi kõrva taha.

Selge, et Aivar peab tegema veel palju tööd. Milline treening aitaks tal paremaks muutuda?

Kui Aivar jätkab harjutamist minu isa Anatoli Šmiguni juhendamisel ja sama süsteemi järgi, mida ta on maast madalast kasutanud, ning kui ta usub sellesse, mida teeb, peaks tulemus iga aastaga natuke paremaks muutuma.

Aivari edukas käekäik peaks sulgema suu pessimistidel, kes leierdavad juttu, et Anatoli Šmigun suudab hästi treenida vaid oma vanemat tütart. Teie olete isa treeneritarkust alati kiitnud. Milliste nippidega papa Šmigun Aivari soost päästis?

Minu isa suurim pluss treeneritöös on tema taust. Ta oli ise tipptegija. Ta oskab teadmisi edasi anda ja laseb sportlasel kui isiksusel areneda oma rada mööda.

Isa rõhutab, et kõik sportlased on erinevad ja neile tuleb leida õige tee tippu. Õpilase ja treeneri vahel peab tekkima mõtete vahetus ning juhendaja ülesanne on see hoolealusele omaseks muuta.

Isa on julgenud käia teed, mida ta ise õigeks ja vajalikuks peab. Samas pole isa mõelnud, mida teised arvata võivad või kuidas kõik välja paistab. Paljud ei julge seda.

Ei teata, et 1988. aastal lõpetas ta Moskva kõrgema treenerite kooli. Isa on mulle rääkinud, et õpinguaastad andsid treeneritööks väga tugeva teadmistebaasi. Maailma parim suusatreener on Anatoli Šmigun!

Tagasi üles