Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2258117t1hf5ad.jpg)
Kaks aastat tagasi purjetamise 470 klassis juunioride maailmameistriteks kroonitud Merili Randmaa ja Agnes Lill harjutavad Austraalia päikesepaistes eesmärgiga pääseda Pekingi olümpiamängudele.
2005. aastal esmakordselt Eesti purjetamise ajaloos juunioride maailmameistriteks kroonitud modellimõõtu piigad loodavad korrata tunamullust hiilgavat hooaega.
«Kõigepealt tahame, et ka Eesti naispurjetajad Pekingi vetes esindatud oleksid!» teatab Randmaa ja vaatab ootusärevalt oma partnerile silma. «...ja kui Eestil on olümpiapääse olemas, siis loodame ka isikliku pileti napsata,» täiendab Lill kõrvalt.
Eesti naistele kaheteistaastase vaheaja järel taas olümpiapileti võitmiseks peavad Randmaa-Lill lõpetama 21. jaanuaril Austraalias Melbourneis maailmameistrivõistlustel 19 parima riigi hulgas. Isikliku pileti teenivad nad vaid siis, kui pääsevad esikümnesse.
Reede ja 13
Juhul kui neiud 19 sekka pääsevad, seisab ees võitlus koduste rivaalide, Marjaliisa ja Elise Umbiga, sest olümpiaregatist saab igast riigist vaid üks paatkond osa võtta. «Võistleme maailma tippudega, mitte ainult siin oma lombis. Nende alistamine pole meile eesmärk omaette. Kuid arvan, et vähemalt praegu oleme neist ees!» põrutab Randmaa.
«Hea, et nad olemas on, see annab jõudu juurde ja paneb pingutama,» pehmendab noorema paarilise julget sõnavõttu aasta vanem Lill, kes veel kaks hooaega tagasi oli Marjaliisa Umbi soodimees.
Tänavu Eesti parimateks naispurjetajateks tunnistatud Randmaa ja Lill sõidavad ebausklike inimeste suurima hirmuga «Reedega», mis kannab numbrit 13. Kas neiud ei karda, et see neile õnnetust võiks tuua?
«Kolmteist on meile pigem õnnenumber. Seni on kõik hästi läinud ja palju õnne olnud. Sellise numbriga võistleme eelkõige konkurentide hirmutamiseks,» lausub Randmaa muigamisi.
Sellest aastast on piigadel esimest korda pärast ühte paati kolimist ka oma treener.
Kolm aastat Tai kuningriigis 470 klassi võistkondi ja teiste olümpiaklasside meeskondi juhendanud Jaan Kempol lõppes võõrsil tööleping detsembris ning Randmaal ja Lillel õnnestus suurte kogemustega treener endale meelitada. «Koostöö sujub suurepäraselt,» märgib Lill.
Alaga on mõlemad purjetajad tegelenud juba ligi 14 aastat. Mis küll tõmbab kaht neidu nii kangesti merele? «Tulge proovige! See on ala, kus annad sõrme ja ta võtab käe,» räägib 23-aastane Lill õhinal.
Jõulud Austraalias
Kumbki ei karda ka purjetamises nii tavapärast vettekukkumist. «Oleme ka nelja-viiekraadisesse vette lennanud. Esimestel treeningutel kukkusime kordamööda vette,» meenutab Randmaa. «Vahel otsis Agnes mind ja siis mina teda.»
Kes ei kadestaks praegu Austraalia vetes seilavaid purjetajaid, kel igal talvel võimalus põgeneda Eestis valitseva külma ja lörtsi eest? «Jah, see innustab meid tõesti väga palju,» nendivad mõlemad piigad justkui ühest suust.
Kaks aastat tagasi võeti purjetajate seltskonnaga jõulud vastu Hispaanias, tänavu võetakse see vastu Austraalia päikese all.
Merili Randmaa
Sünniaeg: 14. juuni 1985.
Pikkus: 172 cm.
Kaal: 57 kg.
Haridus: TTÜ tootearenduse ja tootmistehnika eriala üliõpilane.
Saavutusi: 2001., 2002. a Euroopa meister, 2004. MMi ja EMi 4. koht klassis ZOOM 8, 2003. 3. ja 2004. aastal 6. koht juunioride EMil DN klassis (jääpurjekas). 2002. aasta EMil Laser 4,7 tüdrukute 4. koht. 2005. aasta juunioride MMil
1. koht klassis 470, 2006. aasta EMil Ungaris 24. koht.
Agnes Lill
Sünniaeg: 21. jaanuar 1984.
Pikkus: 179 cm.
Kaal: 68 kg.
Haridus: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli optomeetria eriala üliõpilane.
Saavutusi: 2004. aasta juunioride MMil 3. koht 470 klassis.
2005. aasta juunioride MMil tüdrukute 1. koht klassis 470, 2006. a EMil Ungaris 24. koht.
Olümpiapaatkond selgub aprillis
Austraalias Melbourneis toimuval MMil võib 470 klassis Eestile olümpiakoha teenida kas õdede Umbide või Randmaa-Lille paatkond.
Jahtklubide liidu peasekretäri Ott Kallase sõnul on paika pandud Eesti-sisene valiksüsteem, mida saab rakendada olümpiakoha hankimise järel. Pekingisse pääseb sportlane, kes esineb kõige paremini tuleva aasta märtsi lõpus ja aprilli alguses Hispaanias Palma de Mallorcal või aprilli lõpus Prantsusmaal Hyeresi regatil.
Lisaks võetakse arvesse ka 2007. aasta Eesti edetabel. Aprilli lõpuks loetakse punktid kokku ja selgub olümpiale pääsev paatkond. Pole välistatud, et olümpiakoha väljavõitlejad Pekingis ei seilagi.
Juhul kui mõlemad paatkonnad Melbourneis 19 parima riigi hulka pääsevad, rakendub samuti Eesti-sisene süsteem. «Me ei tahtnud, et nad hakkaksid seal kahe eesmärgi nimel võitlema,» selgitab Kallas. «Kui me sellist süsteemi ei rakendaks, pingutaks nad ka seepärast, et kindlasti teist Eesti paatkonda edestada. Nii satuks nad liiga suure surve alla.» (PM)