Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2260299t1he5f9.jpg)
Juba aastaid tagasi planeeritud ja kaua valmimist oodanud Tehvandi suusahüppetorn on juba poolteist kuud valmis, kuid esimest hüppajat pole veel lendamas nähtud.
Ajakirjandus suusahüppajate päid just ei paita. Kirjutatakse enamasti siis, kui kellelgi läheb kehvasti või ta lausa viimaseks jääb. Spordisõpradel on lõõpimist ja parastamist rohkem kui küllaga. Kui aus olla, ega midagi positiivset suusahüppajate võistlemises viimastel hooaegadel polegi. Loodetavasti kõik muutub, kuna Tehvandi 90-meetrine hüppetorn on valmis ja ootab suusalendureid.
Nüüd, kui on olemas kodused treenimisvõimalused, võiks loota, et järelkasvul on ideaalsed tingimused tippu jõuda. Ka Eesti parim suusahüppaja Jens Salumäe hindab hüppetorni kõrgelt. «Sellel mäel on suurepärane hüppamist õppida. Loomulikult on see noortele väga tähtis mägi: torn võiks küll kõrgem olla, aga alustuseks on see hea,» tunnustas Salumäe hüppemäe projekti. Salumäe rääkis ka ise ehituse juures kaasa, andes nõu maandumisraja ja äratõukepoomide osas.
Noori aga pole
Kui varem oli puudus korralikust hüppemäest, millelt noored lootustandvad hüppemehed tuult tiibadesse saaksid, siis nüüd napib huvilisi. «Praegu on treeningtingimustega kõik korras. Nüüd on vaja noori, kes alaga tegeleda tahaksid,» tunnistas Salumäe.
Viimasel hooajal on tekkinud Eesti suusahüppefännidel lootus kunagi päikest näha. Kõigest 14-aastane Eesti suusahüppekoondisesse kuuluv Siim-Tanel Sammelselg annab selleks põhjust. Noorima võistlejana suusahüppe MK-sarjas on Sammelselg kindlasti lootustandev, kuid talle tuleb aega anda.
Audentese spordikooli Otepää filiaalis ei õpi praegu ühtegi spetsiaalhüppajat. Kahevõistlejaid, kes samuti tornist lugu peavad, on seitse. «Kahevõistlejatel on ka lihtsam pärast ainult hüppamisele spetsialiseeruda. Suusahüppaja ei pruugi kunagi korralikult suusatama hakata, kui kahevõistlejaks saada soovivad,» leidis Eesti Suusaliidu kahevõistluse ja suusahüpete ala juhataja Roomet Pikkor.
Külma vaja
Ühtegi hüpet uuelt mäelt seni veel tehtud pole. Põhjus, miks mägi sisseõnnistatud pole, on väga lihtne ja Eestile tüüpiliseks saamas lihtsalt pole lund, mis hüppamise võimalikuks teeks. Kuigi mäel on ka suvetingimustes kasutatav kate, pole seda mõtet Eestis valitsevate heitlike ilmaolude tõttu tarvitusele võtta.
Kui otsustataksegi kasutada tehiskatet, siis peab palvetama, et külma ei tuleks. Praegune ilm ei võimalda ka kunstlume tootmist, seega ollakse üsna täbaras seisus. «Tehiskate on küll peal, aga seda peab kastma ja niisutama, kuid kastmissüsteem ei tööta miinuskraadidega,» põhjendas SA Tehvandi spordikeskuse juhataja Alar Arukuusk, lootes ise ikkagi lund või külmakraade.
«Kunstlume tootmiseks läheb vaja vähemalt kolme külmakraadi. Praegu on suudetud vaid pool torni kunstlumega katta.»
Valminud K-90 meetri hüppemäel on võimalik korraldada kahevõistluse MK-etappe, suusahüpetes juunioride tiitlivõistlusi.
Suusahüppajate MK-etappide tarbeks läheks vaja suurt 120-meetrist mäge. «Plaanides on ka suure mäe ehitamine ja ettekujutus selle asukohast olemas. See on aga kallis ja kõrge torni puhul tuleb ka ohutuse küsimus lahendada,» ütles Arukuusk.
Esimene lootus näha eestlasi uuel hüppemäel on 27.28. detsembril, kui kalendrisse on kirja pandud Eesti meistrivõistlused. Võistluse toimumine on aga vajalike tingimuste puudumisel enam kui kahtlane.
2008. aasta veebruaris toimuvad Otepääl Põhjamaade noortemeistrivõistlused, mis on hüppemäe esimesed suuremad tuleristsed.