Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2271351t1h49b7.jpg)
BIG Kuldliiga avaetapil Tallinnas maandus Tõnis Sahk kaugushüppes mitu korda kaheksa meetri kandis, paraku astus ta napilt üle. Esikoha andis tulevikulootusele isiklik siserekord 7.80.
Kuuenda katse järel tormas Sahk pakku uurima. «Millimeetrite mäng,» ütles Andrei Nazarovi õpilane. «Kahju, et esimene, teine ja viimane katse mõõtmisele ei läinud need olid päris pikad hüpped. Esimesel võistlusel on 7.80 okei, aga lootsin kaheksa meetrit hüpata,» lisas ta.
Esmaspäeva õhtul Lõuna-Aafrikast laagrist naasnud Sahk tundis pärast pikka reisi kehas väsimust, kuid võistluspäeva hommikul tegi ta kerge soojenduse. «Siis oli supertunne,» nentis õhtul 22 sentimeetriga tippmarki parandanud Sahk. «Talvel tahan kindlasti täita olümpia B-normi 8.05.»
Töö ja hobi koos
Sahk usub, et suvel alistab ka A-normi 8.20, mis tähendaks Erki Noolele kuuluva Eesti rekordi 8.10 ületamist. «Olümpiahooajal väiksemaid eesmärke seada ei saa,» arutles Sahk. «Olen 24-aastane peab esimest korda olümpial ära käima. Seejärel on neli aastat aega taset parandada.»
Kaugushüpe on Sahkale nii töö kui ka hobi. «Kodus vaatan arvutist Carl Lewise ja Mike Powelli hüppeid,» rääkis ta eeskujudest. Meenutagem, et üheksakordne olümpiavõitja Lewis triumfeeris kaugushüppes neljal olümpial järjest. Powellile kuulub aga ala maailmarekord 8.95.
Kaugushüppega hakkas Sahk tegelema sünnilinnas Haapsalus. «Mu vend Tarmo, kes suri 1991. aastal südamepuudulikkuse tõttu, oli eriline spordifänn,» meenutas Sahk. «Kahjuks ei saanud ta ise sporti teha. Tarmo oli alati kohtunik, kui ma hüppasin. Hüppearmastuse saingi kodunt kaasa.»
16-aastaselt Railo Pauni kergejõustikurühmaga liitunud Saha sporditeel tekkis murrang neli talve tagasi, mil ta hakkas harjutama Tallinnas Nazarovi näpunäidete järgi. «Andrei soovitas käärtehnikaga hüppama hakata,» märkis Sahk, kes oli enne koostööd Nazaroviga hüpanud 7.19.
2003. aastast Tallinna Tehnikaülikoolis geenitehnoloogiat tudeeriv Sahk keskendub viimasel ajal üksnes spordile. Sügisene Portugali ja äsjane LAVi laager õnnestusid tema sõnul hiilgavalt. «Mul pole isegi pisivigastusi olnud,» nentis Sahk. «Tehnika on nüüd stabiilsem kui varem.»
Sahk spordib vanemate toetusel. Ka mittetulundusühingul Meie Mees Pekingis on õnnestunud talle abilisi leida. «Mul on vedanud, et vanemad on suured spordifännid,» lausus Sahk. Tulevikulootuse absoluutne rekord on 7.81, mis sündis tunamullu Rakveres.
BIG Kuldliiga avaetapil Lasnamäe kergejõustikuhallis tuli kaugushüppes teiseks lätlane Andrejs Makancevs tulemusega 7.68 ja kolmandaks Saha treeningukaaslane Gerri Pärson 7.43ga. Neljandaks jäänud Jaanus Uudmäe ja viienda kohaga leppinud lätlane Maris Grenins said kirja 7.42.
Balta kurtis väsimust
Põnevaks kujunes ka naiste kaugus. Soosikuna areenile astunud alla 23-aastase Euroopa meister Anna Nazarova hüppas 6.32 ja taandus kolmandaks. Esikohaduelli pidasid Ksenija Balta ja Kaire Leibak. Baltale andis esikoha 6.41, Leibak püstitas oma rekordi 6.36.
Esimesel katsel oli nii Balta kui ka Leibaku tulemus 6.35. Teisel katsel asus Leibak juhtima 6.36ga. Neljandal katsel haaras Balta juhtohjad 6.38ga. «Võitu lootsin viimase hüppeni,» ütles Leibak. «Ühel katsel lendasin 6.50 kanti, paraku astusin siis sentimeetri jagu üle.»
Maailma ja Euroopa juunioride kolmikhüppemeister Leibak, kes ihkab lemmikalal täita MMi normi 14.05, pidi esialgse plaani kohaselt osalema üksnes sprindis. Kuid 60 m jooks läks 19-aastase tartlanna sõnul «metsa», ehkki isiklik rekord 7,78 paranes kolme sajandiku võrra.
«Jalgades oli hea tunne,» mõtiskles Kersti ja Mehis Viru õpilane Leibak. «Küsisin võistluse peakorraldajalt Mati Lilliallikult, et kas on võimalik kaugushüppes osaleda. Ta lubas. Ja tunne ei petnud mind. Parandasin isiklikku rekordit kuue sentimeetriga, aga mul jäi varu.»
Balta, kes võitis ka 60 m jooksu oma tippmargiga 7,43, kurtis väsimust. Pikk reis LAVist Eestisse kurnas. «Väsimus oli suur, eriti pärast 60 m jooksu,» sõnas Balta. «Kaugus võinuks paremini välja tulla. Tulemus valmistas kerge pettumise, aga ma ei lase end sellest häirida.»
Nukralt istus tribüünil juunioride 200 m jooksu maailmameister Marek Niit. Ta lootis jaanuaris USAs õpinguid ja treeninguid alustada. Paraku tekkis tõrge ja välejalg saab ookeani taha minna sügisel. «Jama seis on,» tõdes Niit.
Liimask liikus paljulubavalt
Kaasakiskuv oli naiste 60 m tõkkejooks, mille võitis Eesti rekordi valdaja Mirjam Liimask ajaga 8,31. Taas parandas hooaja tippmarki kaheaastase vigastusepausi järel areenile naasnud Kadri Viigipuu, kelle tulemus oli 8,46.
24-aastane Liimask märkis naerusuiselt, et võistluse eel lõi pulss tavapärasest kiiremini. Viigipuu kaasalöömine mõjus tema kinnitusel lausa tiivustavalt. «Mul oli hea enesetunne,» rääkis Liimask. «Kahjuks ei õnnestunud start ja esimese tõkke võtmine nii, nagu vaja.»
Samas oli näha, et Liimaski jooksus on taas võimsust. «Eelmise hooaja järel pidasin treeneritega (Ljudmilla Olijare ja Jaanus Kriisk toim) nõu,» selgitas ta. «Kuna olin varem palju jõutrenni teinud, siis ei tohi sellest täielikult loobuda. Ainult raskused on nüüd väiksemad.» Viigipuu sai taas suure portsu enesekindlust.
Ta julgeb seada ühe julgemaid sihte. «Jooksu esimene pool oli hea, teine vilets,» tõdes Viigipuu. (PM)
Tulemused
Mehed 60 m: 1. Maris Grenins (Läti) 6,88, 2. Martynas Jurgilas (Leedu) 6,93, 3. Zilvinas Adomavicius (Leedu) 6,93, 4. Richard Pulst (Eesti) 7,00, 200 m: 1. Henri Sool (Eesti) 21,80, 2. Taavi Liiv (Eesti) 21,87, 3. Zilvinas Adomavicius (Leedu) 21,92, 800 m: 1. Dmitrijs Milkevics (Läti) 1.48,51, 2. Vitalij Kozlov (Leedu) 1.50,44, 3. Mikko Lahtio (Soome) 1.50,94, 6. Madis Vestel (Eesti) 1.52,92, 60m tj: 1. Rene Oruman (Eesti) 8,02 2. Maris Grenins (Läti) 8,13 3. Mikk-Mihkel Arro (Eesti) 8,30, kõrgus: 1. Jussi Viita (Soome) 2,08 2, Marko Aleksejev (Eesti) 2,08, teivas: 1. Aigar Kukk (Eesti) 4,90, kaugus: 1. Tõnis Sahk (Eesti) 7,80, 2. Andrejs Maðkancevs (Läti) 7,68, 3. Gerri Pärson (Eesti), kuul: 1. Maris Urtans (Läti) 18,71, 2. Egor Malinkin (Venemaa) 18,27, 3. Andrus Niit (Eesti) 17,66
Naised 60 m: 1. Ksenija Balta 7,43, 2. Audra Dagelyte (Leedu) 7,43, 3. Edita Lingyte (Leedu) 7,49. 200 m: 1. Aleksandra Sorokina (Venemaa) 24,04 2. Audra Dagelyte (Leedu) 24,20, 3. Edita Lingyte (Leedu) 24,53, 800 m: 1. Egle Balciunaite (Leedu) 2.06,32, 2. Olesja Tjurina (Venemaa) 2.06,47, 3. Anna Titova (Läti) 2.10,44, 60 m tj: 1. Mirjam Liimask 8,31, 2. Kadri Viigipuu 8,46, 3. Kristi Kiirats 8,63, kõrgus: 1. Irina Glavatskikh (Venemaa) 1.82, 2. Anna Iljutenko 1.79, 2. Natalia Cakova (Läti) 1.79, teivas: 1. Kristina Ulitina 3.85, 2. Lembi Vaher 3.70, kaugus: 1. Ksenija Balta 6,41, 2. Kaire Leibak 6,36, 3. Anna Nazarova (Venemaa) 6,32, kuul: 1. Anu Teesaar 15,39