Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2273053t1h04b9.jpg)
Austraalia lahtistel meistrivõistlustel nii pealtvaatajatele kui eneselegi ootamatult ereda tähena tennisemaailma tippu kerkinud Jo-Wilfried Tsonga liigub kindlalt maailma paremiku suunas.
Tänavu aprilli keskel 23-aastaseks saav Tsonga üllatas Austraalias kõiki tennisesõpru, alistades alles oma viiendal suure slämmi turniiril teel finaali neli maailma edetabelis 15 parema hulka kuuluvat mängijat, nende seas teise reketi Rafael Nadali. Alles aasta tagasi asus see noormees edetabelis 212. positsioonil, kuid eile avaldatud uues edetabelis tõusis ta 18. kohale.
Esimest korda pälvis Tsonga avalikkuse tähelepanu eelmise aasta Austraalia lahtistel, kui võitis ameeriklase Andy Roddicki vastu esimese seti rekordiliste numbritega prantslane jäi kiires lõppmängus peale 20:18. «Mängisin seal ainult seetõttu, et sain korraldajatelt vabapääsme,» selgitas Tsonga. «Tundsin end nagu kala kuival maal, riietusruumis ei teinud ma muud, kui ainult palusin iga asja pärast ette ja taha vabandust.»
Noorena veetis Tsonga koos kaasmaalase Gael Monfilsiga tunde tenniseväljakutel, et harjutada servima niimoodi nagu kolm aastat vanem Roddick.
Tsonga alustas tennisemänguga kaheksa-aastaselt, kui tema isa Didier viis poega iga päev kohalikele tenniseväljakutele mängima. Üsna pea märgati noormehe annet ning 13-aastaselt läks ta Lääne-Prantsusmaal Poitiersi linnakeses asuvasse tenniseakadeemiasse.
1999. aastal võitis Tsonga omavanuste Prantsusmaa meistrivõistlused ning kolm aastat hiljem siirdus ta Pariisi, kus liitus Prantsuse tenniseföderatsiooni akadeemiaga ning tema treeneriks sai endine tennisist, Tsonga kaasmaalane Eric Winogradski.
Surin jalgades
Esmalt tegi noor prantslane ilma noorte vanuseklassis, jõudes maailma edetabelis teisele kohale. 2003. aastal võitis ta USA lahtiste meistrivõistluste noorteturniiri finaalis Küprose tennisisti Marcos Baghdatist. Teistel suure slämmi noorteturniiridel jõudis Tsonga poolfinaalidesse.
Aasta hiljem võitis ta oma esimesed Futurei ja Challengeri turniirid ning alistas Pekingi turniiril toonase maailma kuuenda numbri, hispaanlase Carlos Moya. Kuid siis algas tema elus vigastusteperiood.
2004. aasta lõpus vigastas ta selgroolüli, mistõttu pidi viis kuud tenniseväljakutelt eemal olema. 2005. aastal tabasid teda järjepanu kaks parema õla vigastust, saanud enam-vähem terveks, muutusid valulikuks selg ja alakõht.
Tsonga tunnistas, et mõtles neil aegadel, et tema karjäär on läbi, kuid suutis endasse siiski piisavalt palju usku sisendada, et jätkata. «Tuli ette momente, mil mõtlesin, et uuesti mängima hakkamine on liiga raske ning ma ei teadnud, kas saan sellega hakkama,» meenutas ta. «Kuid kui lamasin haiglavoodis ja mõtlesin tennisele, tundsin jalgades surinat. Sel hetkel said mulle selgeks kolm asja esiteks, ma armastan tennist, teiseks, tahan sel spordialal palju saavutada ning kolmandaks olen kõigeks võimeline.»
2005. ja 2006. aastal osales Tsonga vaid kaheksal turniiril, veidi rohkem hakkas ta mängima läinud aastal, alustades väiksematest turniiridest ning kogudes piisavalt punkte, mis võimaldasid tal esimest korda tõusta 50 parema sekka. Peale Austraalia lahtiste finaali pole Tsonga ühelgi ATP turniiril finaali jõudnud.
Sportimine on Tsongal geenides. Tema isa Didier, kes töötab keemiaõpetajana, on endine käsipallur, kes kuulus hiilgeaegadel Kongo koondisesse. Tsonga noorem vend Enzo on Prantsusmaa üks paremaid noori korvpallureid ning tema nõbu Charles NZogbia mängib Inglismaa meistriliigas Newcastle Unitedis jalgpalli.
«Oma emalt Evelyneilt olen pärinud külmaverelisuse ning rahulikkuse,» arvas Tsonga. «Isa on mind õpetanud austama reegleid ja inimesi minu ümber, lisaks olen pärinud tema füüsilised omadused.»
«Pean isa tänama oma suurepärase servi eest,» jätkas Tsonga. «See on ainus löök, mis tuleb mul täiesti loomulikult. Olen küll servi kallal vaeva näinud, aga mitte ülemäära palju.»
Tsonga perekond elab Loode-Prantsusmaal veidi üle 150 000 elanikuga Le Mansi linnas. Lisaks nooremale vennale on tal vanem õde Sasha, kes töötab pealinnas Pariisis. Tema isa kolis Prantsusmaale 1970. aastatel, et omandada kõrgharidus. Siis kohtas ta prantslannat Evelynei ning otsustas sinna elama jääda. Ka Tsonga ema töötab õpetajana.
Tsonga tunnistas, et tänavu Austraaliasse saabudes oli tal teistsugune tunne kui varem. «Ütlesin endale: olen siin esimest korda ilma ühegi vigastuseta, ehk on see märk sellest, et midagi erilist hakkab juhtuma,» avaldas ta. «Olen vist loodud mängima tähtsaid kohtumisi suurtel areenidel. Igatahes olen teeninud koha maailma parimate mängijate seas.»
Kõik teed avatud
Välise sarnasuse tõttu tennise Muhammad Aliks kutsutav Tsonga sõnas, et Ali on mõnes mõttes talle eeskujuks ning poksija edu oma alal innustab tedagi. «Mulle tundub, et Ali oli isikupärane poksiringis ning mina tenniseväljakuil,» rääkis Tsonga.
Austraalia lahtiste teise kohaga teenis Tsonga rohkem kui tal varem karjääri jooksul kontole kogunenud oli seni oli ta auhinnaraha saanud 484 000 dollarit, Austraaliast lisandus 685 000 dollarit.
Uuele tasemele jõudmist selgitas Tsonga treeningute süsteemi muutmisega. «Ma pole varem talviti nii palju treeninud kui nüüd,» teatas ta. «Teadsin varemgi, et suudan uskumatut tennist mängida, aga keha polnud selleks veel valmis. Nüüd jõudis keha tasemele järele ja kõik teed on mulle avatud.»
CV
Sündinud: 17. aprill 1985
Pikkus: 188 cm
Kaal: 90 kg
Elukoht: Le Mans, Prantsusmaa
Perekond: Isa Didier, ema Evelyne, õde Sasha ja vend Enzo
Auhinnaraha: 1 102 944 dollarit
Kõrgeim edetabelikoht: 18. (28. jaanuar 2008)
Võidud-kaotused: 2516