Ujuja Elina Partõka seisab sarnaselt paljude teiste tippsportlastega sundseisu ees – samamoodi pole enam võimalik jätkata, sest ujujana ei suuda ta ennast elatada.
Ujuja Elina Partõka teeb tippspordiga lõpparve
«Ujumisliidult toetusraha ma ei saa. Aga ma ei saa ju niimoodi elada! Motivatsiooni pole enam üldse,» avaldas Partõka, kes seni on elanud vanemate kulul.
Enam ta nii elada aga ei soovi. Nagu ta ütles: oleks juba aeg iseseisvumiseks.
«Millalgi peab see ju lõppema. Ma ei saa niimoodi teha sporti, et raha elamiseks pole üldse. See pole lihtsalt võimalik,» sõnas 26-aastane Partõka resoluutselt.
Veel aasta tagasi polnud Eesti rekordi omanik kindel, kas jätkab või mitte. Toona nägi ta ainukese motivaatorina 2012. aasta Londoni olümpiat. Nüüd on seegi eesmärk kustunud.
«Kui tahaksin valmistuda Londoni olümpiaks, peab mul olema palju raha. Aga raha ja toetajaid pole kuskilt võtta,» selgitas mitmekordne Eesti meister Partõka.
Tänavu Moskva ülikooli hotelli- ja restoranimänedžeri eriala lõpetanud ujuja on juba mitu kuud meeleheitlikult tööd otsinud. Aga, mida pole, see on töö.
«Kaalusin ka Tallinna kolimist, aga ka seal pole tööpakkumisi. Praegu ma ei teegi midagi,» nentis Kohtla-Järvel elav Partõka. Praegu harjutab Pekingi olümpial 200 meetri vabaujumises Eesti rekordi püstitanud Partõka kolm-neli korda nädalas. Ehk tema sõnul siis, kui jõuab ja tahab.
Enam pole eesmärgiks tiitlivõistlused ja Eesti rekordite uuendamine, vaid iseenda vormis hoidmine ja ujumise nautimine. «Muidugi on kahju, et nii läks. Aga midagi pole teha,» nentis Partõka, kes esialgu jätkab amatöörsportlasena. «Eks paistab, mis tulevik toob. Praeguse seisuga on tippspordiga igatahes lõpp. Üritan endale kõigepealt töö leida,» avaldas Eesti koondislane.
Partõka on ka varem teelahkmel seisnud – pärast 2004. aasta Ateena olümpiat kahtles ta samuti tippsportlasena jätkamises. Toona leidis ta siiski jätkamiseks motivatsiooni.